Hooaeg läbi!

Kahjuks see hooaeg enam mind jooksurajal ei näegi. Arstiga konsulteerides pidasime mõtekaks aeg natukeseks maha võtta. Allergiast põhjustatud bronhiaalastma ei ole küll väga hull, aga jalaga on ikka kehvasti ja kala on sees. Samuti on erinevad jamad emotsionaalselt päris tugevalt räsinud ja jooksurada ei kutsu kuidagi.

Mis ma oskan siis teistele soovitada:
- ainult c-vitamiini pealt ei ole mõtet 600-750 km kuus joosta. Organism jookseb lihtsalt millalgi kokku (tekib vitamiinide, mineraalide puudus). Selles osas tuleks kindlasti rohkem erialaspetsialistidega koostööd teha. Isegi meie tippudel ei ole see päris paigas.
- läbi valu pole mõtet teha. 6 aasta jooksul olen kolm korda ennast trenniga lombakaks suutnud joosta. 2006 sügis lõikudel, 2007 kevadel Kislavodskis ja nüüd siis augustis (see siis nüüd kõige hullem). Maksimalistina ei oska õigel ajal järele ka jätta. Sageli trenni ajal, kui lihas soe, ei tundu asi nii hull. Tark õpib teiste vigadest, loll omadest. Ma astusin siis 3 korda samasse ämbrisse (küll erinevad kohad: põlv, jalalaba ja nüüd reie sisekülg).

Järgmise hooaja kohta ei oska mingeid veksleid välja käia. Kui tervis korras siis hakkan end tasapisi uuesti liigutama. Arvatavasti tuleks treeningu mudel teist moodi ülesse ehitada (kuna praegune mudel ei ole edu toonud). Vaja on kiirust ja kiiruslikku vastupidavust edasi viima ja mahtu pisut tagasi tõmmata. Kevadel ja suvel lühikesi teha: 800-10000m ja sügisel siis pikemaid.

Kindlasti teeb elu ka omad korrektiivid, kuna ei saa pühenduda nii põhjalikult jooksule. Alates septembrist siis Tartus magistrisse ja samas kohvibisness nõuab endale iga päevaga rohkem aega.

Tean, et minu ajad on veel jooksmata ja enne ei tahaks väga loobuda. Krt sellise trenni pealt peaks 2.20. Mäletan head lennu tunnet veel veebruarist-märtsis ja seda tahaks veel kogeda.

Mo juba teab, et kaotab. Kahju! 5000m parandab vea ära.

Kõik Mõõkkala jooksule!

Juba sel pühapäeval (14.08), kell 15.00, antakse start Karala Mõõkkala jooksule (start Roopa rannas mälestusristi juures). Distantsid siis 5 km ajale ja peale seda 2,5 km jooks/jalutamine rahvasportlastele. Oodatud on kõik spordihuvilised. Hiljem saab süüa traditsioonilist kalasuppi ja nautida suitsusauna mönusid.

Enda sportlikest tegemistest ka siis pisut.
Kilometraaz on meeletu. 10 päevaga lausa suurepärased 0 km joostes:( Kahjuks ei kannata jalg ikka põrutust. Olen ainult 1,5-2h jalgrattasõite jõusaalis teinud+jõudu. Respect Taaramäele, see ratta sõit on jooksuga võrreldes ikka VÄÄÄGA nüri. See hooaeg on ikka üle kivide ja kändude läinud, aga ise usun, et sügisel panen hea aja kokku (kindlasti väga palju inimesi enam ei ole, kes seda usuks).

Vähemalt muus osas on paremini läinud. Härra Joogiekspert haarab Saaremaa turgu ja alates sügisest ka juba Tartu oma. Õnn pöördus ja see aasta kobistasin viimasele magistri tasuta kohale:)

Kohtume juba Mõõkkala jooksul!

So and so!

Eelmine treeningnädal jätab kahetised tunded. Liikusin trennis juba päris korralikult. 6 päevaga umbes 170 km tuuri. 4 korda 2000+600m statal pakkus juba kerget rahuldust ja kiirused olid juba enam-vähem (6.40-1.48 tuuri). Teine tugevam trenn oli 2 korda 10 km 40+38 min. Kahjuks selle trenniga sain vigastuse jälle kallale (reie siseküljel mingi närvivalu). Nüüd pole siis 2 päeva jooksurajale saanud. Täna käisin ka Indrek Tustiti juures ja sain kerge masaazi sellele kohale (tänud talle, et leidis enda tihedas graafikus mulle väikse augu). Tundub, et läheb paremaks. Paari päevaga loodan jälle liikuma saada.

Jooks=tervisesport:)

11.09. võitlen medali eest!

Asjad liiguvad jälle õiges suunas. Eelmine nädal sai ikka natuke hullu juba pandud. Trenni pole ma kunagi kartnud teha:)Elu suurima kilometraaziga nädal- 206 km (selge see, et päeval oli suurimaks sõbraks VOODI). Keha laseb jälle tööd teha ja ma naudin seda! Harrastajatel ei soovitaks sellist lollusi väga järgi teha, kuna mul on siiski tugev aeroobne põhi all.

Teen koostööd uue treeneriga. Põhimõtted on samaks jäänud- palju mahtu (ilma selleta maratoni ei jookse ka), pikad lõigud. Lisaks paneme rõhku minu nõrkadele külgedele- jõud ja kiirus (jooksuharjutused, hüpped, sprindid).

Kiirused veel midagi erilist ei ole, aga paranevad iga trenniga. Tugevamatest trennidest oli nt fartlek 12 korda 1 min, 6 korda 2000m+1000, pikk kross 25 km ja nädala lõpuks veel 3 korda 6000m+1000m. Pikad lõigu trennid ulatuvad koos soojenduse ja lõdvestusega ligi 30 km.

Enesetunne ja vorm on kõvasti paremaks läinud. Usun,kui tervis lubab, et suudan Tallinna maratonil EMV medali eest võidelda. Siiski peamiseks eesmärgiks on joosta hea aeg hilissügisel.

Bäck in running business!

Mis siis vahepeal toimunud on?

Põhimõtteliselt terve juuni olin täielik rahvasportlane, käisin ainult sörkimas. Ühtegi lõigu trenni ei suutnud lõpetada, kuna hapnikku ei tulnud lihtsalt peale. Juuni lõpus käisin spordiarstil, sealt suunati edasi kopsuarstil ja ta kirjutas astma piibu välja. Ametliku kinnituse peaks saama alles augusti keskel (enne ei plaani eriti võistelda ka). Õnneks nüüd enesetunne kordedes parem ja silm särab jälle trennides.

Juulis olen teinud juba 2 tugevat nädalat. Esimene nädal üle 170 km ainult aeroobśet ja eelmine nädal mahu kõrvale näpuotsaga lõike ka.
Tallinna maratonil plaanin osaleda, iseasi mis vormi ma selleks ajaks jõuan. Oma kohta Maratonitiimis kavatsen õigustada oktoobri lõpus, novembri algul kusagil Euroopa maratonil (Hamburg?)

Juuni lõpus käisin Saarte Mängudel nn puhkusreisil, proovisin joosta, aga mootor kiilus ikka korralikult kinni. Väga sitt tunne oli oma tiimi alt vedada ja krt selle plaanin Bermudal 3kordselt heastada.

Väga hea on näha, et paljud Eesti kesk- ja pikamaajooksjad on sel aastal tõsise sammu oma arengus edasi astunud.

Püüan nüüd jälle tihedamalt blogis oma treeningutest kirjutada !

Ehk vähemalt keegi õpib minu vigadest:)

Green light!

Sorri sõbrad, et vahepeal pole kirjutanud, pole lihtsalt midagi kirjutada olnud.

Nüüd siis olen nädala jälle tõsisemalt trenni teinud (2 korda päevas). Paar nädalat teen väiksema intensiivsuse ja suurema mahuga baasetappi (tahaks tegelt pikema teha, aga Saarte Mängud pressivad peale)+ jõusaalis ÜKE trennid 2 korda nädalas (treener Raigo Saare näpunäidete järgi). Peale seda siis paar tõsisemat lõigutrenni ja mõned võistlused. 26. juunil juba pean jaksama enam-vähem poolmaratoni joosta (väga heasse vormi kindlasti veel ei jõua, aga ehk medali meelitab kuidagi välja:). Peale seda mõned statajooksud koos valmistumisega sügiseseks maratoniks (Tallinn).

Mis seal ikka, tuleb aga hagu anda:)

Tegemised

Pole ammu midagi kirjutanud, kuna pole midagi erilist kirjutada. Trenni olen teinud nn säästureziimil, samas tunnen et enesetunne on piisavalt paremaks läinud, et jälle tugevamalt treenima hakata (tervise probleemide põhjused uurime ka lõpuni). Saarte Mängud on juba ukse ees ja päris turistina ka minna ei tahaks.

Peale maratoni olen organismile vaid 2 kõvemat pingutust lubanud. Saaremaa krossi MV ja eelmisel laupäeval Kuressaare linnajooks 5km, mille nibib- nabin suutsin ka kotti panna.

Laupäeval-pühapäeval (14-15. mai) on kõik oodatus Sportland Running Store Kristiine keskuses. Anna kõigile huvilistele seal head nõu jooksu varustuse osas (mõlemal päeval kl.10-14). Küsida võib kõike:)

PRESSITEADE!!!

Pean kurbusega tõdema, et lood on kehvad. Saaremaa murdmaajooksumeistrivõistluste järgselt antud A dopinguproov osutus positiivseks. B proovi tulemused avalikustatakse paari päeva pärast. Vabandan kõigi oma fännide, sõprade ja toetajate ees! Poovist selgus, et hemoglobiini näidud on alla igasuguseid norme:)

Tegelikult lood nii hullud ei ole, kes naljast aru ei saanud. Aga tervisega ei ole praegu päris korras ja trenni teen ainult säästu reziimi järgi. Püüan enesetunde jälle jonksu saada. Seega ei oska veel öelda, kus järgmise stardi saan teha.

Saaremaa meister:)

5 kuud treeninglaagrites istumist sai siis täna kuhjaga tasutud- Saaremaa krossijooksu meister 2011. 6 km-19.17- ei midagi erilist. Jooksin enamus distantsist üksi ja väga ei suutnud end pingutama sundida. Üldiselt võib nüüd hooajaga rahule jääda:) Sai vist liiga suuri sihte seatud. Uuteks eesmärkideks siis sel hooajal Mulgi maraton tiitli võitmine, Kapa-Kohila maantejooks ja paar Sarma seeriajooksu võitu võiks ka kotti pista:)

Aga tegelt nüüd teen teen veel 2-3 nädalat kergemat perioodi, nädalalõppudel mõned treeningvõistlused. Eelmine nädal jooksin vähe, ega eriti jooksurajale ei tikkunud ka- emotsioonid oli päris nullis. Aga eks tuleb nüüd tasapisi edasi vaadata. Vormikõver võiks tipus olla jaanipäeva paiku- Saarte Mängude poolmaraton (Saarlaste Olümpiamängud).

Kui külm vahepeal ära ei võta, siis arvatavasti võib mind laupäeval Kõrvemaa metsade vahel silkamas näha!

Fail mis fail!

Nonii, Eestimaa pinnal tagasi. Mis siis Rotherdamist rääkida..ilus linn noh ja tore on turisti mängida. Aga oleme ausad, ega keegi selle 2.33 rahul ei ole. Tööd on tehtud ja nagu uuele tasemele ka jõutud, aga realiseerimine jättis vajaka. Enesetunne enne starti oli normaalne ja ilm tundus ka päris ideaalne. Ole ainult mees ja pane, aga võta näpust. Startida saime A grupist, st vb ainult sada inimest oli meist eespool. Alustasin rahulikult ja otsisin oma gruppi (Alessandra Aguilar üritas joosta Hispaania rekortit ja tal oli 3 jänest, lõpuks jooksis ta 2.27.00 ja natuke jäi reksist puudu). Esimesed 5 km kulgesid väga rahulikult (17.30) aga see grupp alustas veel aeglasemalt ja kusagil 6 km saime kokku. Istusin ilusasti punti ja jõin nii vett kui spordijooki iga 5 km tagant.Edasised 5 km splitid minu kella järgi olid 17.19-17.30-17.22-17.45 (25 km)ja olin veel ilusasti pundis aga tundsin, et hakkas kergelt torkima ja lasin tempot pisut alla, et ehk läheb üle, aga võta näpust läks hoopis hullemaks. Sealt maalt kulgesin kuidagi automaatpiloodiga lõpuni, emotsioon oli null ja oli juba päris savi, kas lõpuaeg oleks olnud 2.31-2.33 või 2.35, kuna sellist aega ei tulnud ma siia jooksma. Kusagil peale 30 km püüdsin Markovi kinni (jalutas) ja mõtlesin ise ka, et võiks Markoviga lõpuni jalutada. Aga siis mõtlesin, et kui juba siia tuldud peab lõpuni ka jooksma.

Eks nüüd puhkan natuke ja edasi jooksen rahvajookse ja vormikõver peaks tipus olema jaanipäeva paiku, kui toimuvad Saarte mängud. Eks pean oma maksa asja ka uurima minema, ei tohiks juu suurest joomisest tuksis olla:)

Aga eks tuleb tõdeda, et treeningprotsessis sai vigu tehtud. Ettevalmistus kujunes liiga pikaks (üle 5 kuu). Emotsionaalselt olin tühi ja ega enesetunne ei olnud ka viimastel nädalatel nii super, kui oleks ise tahtnud (analüüsi koht, vb olid Itaalia laagri raskemad maratoni trennid liiga kurnavad+ suur maht-tõmbasid liiga tühjaks, nt 15 km tempot ja 5*5 km). Tark õpib teiste vigadest, loll enda omadest:)

Teised Maratonitiimi mehad jooksid enam-vähem- Taivo debüüt 2.24 on üpris korralik ja Kaupo jooksis 2.29 sisse.

Ja "minu Hilda" sai ka lõpuspurdis peksa, samas jooksis uue isikliku rekordi 2.24:)

Mis seal ikka, eks järgmine kord läheb paremini!

Marathon is marathon

2 päeva stardini. Mis siis vahepeal ka tehtud. Eelmine nädal oli selline poolkõva, kokku 144 km. Laupäeval tegin veel viimase pikema otsa- 26 km 4.00-4.05 km tempoga. Sel teisipäeval veel trenni moodi asi 40 min 4.00ga ja siis 5 km maratoni tempos. Peale seda kuni maratonini on ainult rahulikud lonkimised (vastavalt 50-40-30-20 min).

Nädala algul külastasin Viljandit, kus mind võõrustas perekond Orav. Minu hea sõber ja sponsor Mark tutvustas oma tegemisi äri maastikul ja andis väärtuslikke nõuandeid (mina juu ka nüüd noor ja roheline ärimees:)). Oskan ainult nii palju öelda: kes teeb see jõuab (ja palju). Kolmapäeval külastasin siis Eesti tipp füsioterapeuti Indrek Tustitit. Väänas ja käänas suurtest mahtudes rusutud kondid uuesti paika- kohe palju kergem olla. Probleem, mis mul oli hingamisega, oli arvatavasti tingitud sellest, et ribid olid pisut paigast ära. Aga Indreku töö vastu on mul täielik respect- kuulub omas vallas kindlasti maailma eliiti.

Mis siis oskan kosta eelseisva maratoni kohta? Enesetunne midagi erilist ei ole olnud (kuigi kõik kvaliteet trennides on enesetunne olnud hea/väga hea), aga usun et minu keskmine tase on juba nii kõrgele viidud, et enam-vähem normaalse tulemuse jooksen iga enesetundega. Kõige rohkem hirmutab mind see, et võib maksa piste painama hakata, aga püüan selle peale mitte mõelda. Aeg üle 2.30 on kindlasti põrumine. Nagu keenlased ütlevad: maraton on maraton- tulmust ei saa kunage ette ennustada.

Annan endast parima!

Vaata videot Hilda Kibetist- ta oli minu Keenia treeninggrupis ja jookseb ka Rotherdamis: http://losseveter.dnsalias.net/blog/hilda-kibetmarathon-marathon/

Et juttu jätkuks kauemaks

Lõpuks siis Eestimaa pinnal tagasi. Pean lugejate ees vabandama, et lugusid ilmus üsna harva, aga seal ei olnud internet nii kättesaadav, kui oleks vaja olnud.

Vahepealsetest treeningutest ka siis pisut. Eelmine treeningnädal kukkus välja päris tugev. Pole hullu, kõik oli plaanipärane (treenin Keenia naistegrupi treeningplaani järgi kuni Rotherdami maratonini). Kui selline plaan sobib pea sajale eliit maratoonarile (mehed ja naised mõlemad), siis miks ei peaks ta mullegi sobima. Millegipärast on Eestis üldlevinud arvamus, et 3 nädalat enne maratoni tuleb järsult piduritele vajutada:) Kilte kogunes 190, enamus rahulik tatsamine. Võtmetrennidest oli teisipäeval anaeroobsete protsesside timmimine- modifitseeritud Keenia fartlek 15*1min/1min rahulik+15*30sek/30 sek rahulik. Paberi peal tundub see trenn lihtsam, kui ta tegelikult on. Tugev osa tuleb ikka panna ja rahulik osa sörkida. Teise tugeva trennina oli kavas 7*2000m, vahele 1000m 4.00 km. Treeningu eesmärgiks oli ökonoomsuse ja ühtlase jooksrütmi arendamine väsimuse foonil. 20 km keskmine tuli 3.32. Enamus 2km 6.40 (viimane 6.30) ja taastav km 4.00+-5sek. Kindlasti üks elu parimaid treeninguid. Sel teisipäeval jooksin statal 7*1600m pika taastumisega- 3 min jalutamist/sörki. Minust ikka võib tulevikus jänesena asja saada:5.11-5.12-5.12-5.11-5.11-5.11 ja 5.09. Olen veendumusel, et lõigutrenne tuleb teha nii, et suudad ilma suurema punnimiseta viimase lõigu kõige kiiremini panna. (nt paar nädalat tagasi joostud 5*5 ebaõnnestus, kuna viimast ei suutnud korralikult joosta). Sel nädalal tuleb teise tähtsama trennina 1h45 rahulikku jooksu (NO FATIQUE!). Järgmine nädal on siis tõesti lebo. Teisipäeval teen veel 5km maratoni rütmis, ülejäänud on rahulik jalutamine Enesetunde poolest oli so and so. Enamus rahulikke trenne tuli üsna kehva enesetundega, kuidagi raske oli hingata (ma ise arvan, et vb Italias hakkasid asjad õitsema ja kerge allergia millegi vasta). Vastukaaluks kõik tähtsamad (raskemad) trennid tulid hea või väga hea enesetundega. Seega ise arvan, et muretsemiseks pole põhjust.

Itaalia laagriga võib rahule jääda. Kõik planeeritu sai tehtud ja tervis pidas vastu. Märtsis kogunes kilte 761. Laagris olevatest maratonitiimi liikmetest (Kaupo Sasmin ja Taivo Püi) olin mina väikseima mahuga ja tegin kergemalt. Kui mul 2 tugevamat trenni nädalas, siis neil oli 2+veel pikk ots. Ma usun küll, et suudame kõik Rotherdamis häid tulemusi näidata.

Pisut ka siis laagripaigast. Arvestades hinna ja kvaliteedi suhet- üldkoosolekul hinnati seda paika 10 punkti vääriliselt (kümnest). Söökla, jõusaal, saun ja staadion, kõik on käe-jala juures-200m ulatuses. Süüa saab väga hästi, nagu sportlastele kohane (tegemist siiski Itaalia kaitseväe alla kuuluva spordiklubiga, kus treenivad Itaalia mitmete alade Euroopa tipptegijad- kergejõustik, vehklemine, judo). Hommikuks helbed, jogurt, keeks, moos, tee/kohv/mahl. Lõunaks pasta/riis+liha/kala+salatid+puuvili ja õhtuks pasta+liha/kala+salatid+puuvili. Metsas head ja jalasõbralikud jooksurajad, lõike saab teha ka mõõdetud asfaldiringidel. Ise pean seda treeningpaika heaks kahel perioodil aastas. Sügisene alustav ettevalmistus- saaks mönusas kliimas kilomeetreid laduda ja keskenduda jõu arendamisele. Teise etapina kasutaks seda kevadel spetsiaalettevalmistuse etapis. Keskmaameestele, kes palju statat kasutab, on see väga hea koht. Kuna käitusime enam-vähem normaalselt, saime loa ka järgmine kevad 10-12 tõsise jooksjaga sinna minna. Kohti tuleb juba varakult bronnima hakata:)

Koik on ok!

Koik on ok, aga internetiga siin probleeme. Kirjutan oma vahepealsetest tegemistest pikemalt reedel, kui ma Eestis tagasi olen.

3 weeks to go!

Nüüd on juba pisut alla 3 nädala maratonini. Tõsisemad trennid on tehtud, nüüd tuleb timmida, et 10.04 oleks enesetunne ideaalne.

Eelmine treeningnädal oli nn puhkenädal. Kogunes 157 km, treeningute arv oli tavapärase 13 asemel 10 (pühapäeval täielik puhkepäev). Selle eest oli tugevate päevade kvaliteet väga hea.

Teisipäeval teritasin oma anaeroobset poolt. Tegin statal 5 seeriat 800-600-400-200, pea täieliku taastumise pealt (2 min ja seeria vahel 5 min jalutamist/sörki). Seis oli päris rahuldav. Tugeva tuulega suutsin normaalselt pressida, ajad 2.26-28; 1.48-49;70 ja 32-33.

Reedel oli siis maratoni peaproov. 5*5000m üle 1000m pausi. Ajad siis vastavalt 16.53 (üritasin lasta tunde järgi, ilma kella vaatamata, pisut kiire)-17.11-17.09-17.20-17.37. Pausi km kusagil 4.30-4.40 vahele. Üldjoontes jäin peaprooviga rahule, aga murelikuks teeb see, et viimasel lõigul hakkas muret tegema "vana hea" maksapiste. Teeb pisut murelikuks:(

Ülejäänud päevadel siis krossid või taastavad jooksud. Enesetunne on üldjoontes olnud hea. Pühapäeval oli täielik puhkepäev ja käisime Rooma maratoni vaatamas ning Ahto Tatterile kaasa elamas (täitis oma seatud eesmärgi ja jooksis alla 3h). Päris hea oli suurmaratoni kõrvalt jälgida (pisut rohkem kui 14000 lõpetajat). Masendav oli see, et esimene valge mees jooksis aja üle 2.25.

See treeningnädal hoian veel mahud optimaalsed ja raskemad trennid on "suht kerged"

High quantity mixed with high quality week

Möödunud treeningnädal oli siis Rotherdami maratoni ettevalmistuse suurima mahuga-189 km. Suure mahu juures suutsin teha ka 2 kõrgekvaliteedilist trenni. Nagu eelnevas loos mainitud, siis teisipäeval 4*3000m statal, kõik pisut alla 10 min. Reedel oli paras maasikas kavas. 15 km tempojooksu-50.21 (16.39-33.28-50.21), keskmine km 3.21. Mingit super enesetunnet ei olnud, aga väga punases ka ei jõudnud, kontrollisin jooksu lõpuni ja viimase km suutsin lõdvalt spurtida. Võrdluseks 4 nädalat tagasi tehtud tempojooksuga Keenias (usun, et vorm oli üsna sarnane nagu praegu)- seal oli mul 15 km keskmine 3.42 ja kangutasin juba poole peal (kõrgus ja mägine maastik teeb ikka oma töö). Teistel päevadel hommikuti sellised 1h krossid, keskmiselt 4 min algusesse ja õhtuti 50-60 min taastavad jooksud.

Mis seal ikka, nüüd tuleb hakata vaikselt otsi kokku tõmbama. Järgmine reede veel üks karmim maratoni testtreening.

Laagrielu kulgeb siin tavapärases reziimis. Elan ühes toas Rakvere maratoonari Andrus Leiniga. Söögid on korralikud ja taastumine on hea!

Ah jaa, oleks juba unustanud, tervitused Einar Kaigasele (või Kaikale?):)

Sorry, pilte pole jõudnud veel klõpsida, päevakava on tihedalt sisustatud- lebotamisega:)

Vahepealsetest tegemistest

Eelmine treeningnädal oli selline poolik. Terve esmaspäev kulus reisimiseks Keeniast Eestisse. Teisipäeval tegin juba Audentese hallis lõike. 8*1200m 3.54-55/üle 2 min pausi. Enesetunne peale pikka reisi oli selline keskpärane. Pärast andsin veel natuke ÜKE-t ka Jooksupartneri ühistrennis. Juba kolmapäeva hommikul alustasime uut reisi Itaalia suunas. Tallinn-Riia-Rooma AirBalticuga- ei ühtegi halba sõna selle firma kohta, kõik sujus ilusasti ja lennukid olid normaalsed. Riiast Rooma lennates sain isegi istme varuvväljapääsu poole ja sain oma pikad koivad sirgeks lükata:) Roomas tervitas meid jahe ilm ja vihmasadu. Õhtul tegime esimese kerge 1h otsa kohalikuga, tempo pidi olema esy, easy- pärast jooksime ikka 1h pea 14 km). Neljapäev ja reede olid kergemad, hommikul 1h ja õhtul 45-60 min krossid/taastavad jooksud. Laupäeval tegin siis ettevalmistusperioodi pikima krossi. Jooksin 36km (tegelt tahtsin joosta 40 km otsa, aga jälle see vastik piste hakkas painama ja ei hakanud rohkem lõhkuma) nii, et kohapealt ei liikunud??? Ühesõnaga lindil. Tahtsin joosta lindil, et hoida ühtlast rütmi (esimesed 30 km 4.00 tempo ja võimalikult ökonoomselt, siis tõsta tempo 3.45 peale ja nii ka läks). Teiseks suureks plussiks oli see, et sain rahulikult iga 5 km tagant joomist harjutada (spordijooki ja vett vaheldumisi). Laupäeval pühapäeval kerged jooksud. Sellise pooliku nädalaga kogunes 138 km.

Ei taha veel liiga palju puhkama hakata, kuna vorm läheb liiga varakult liiga heaks. Paar nädalat suure mahulisemat tööd veel ees!

Eile tegin oma elu ühe kvaliteetsema lõigutrenni meretasapinnal. 4*3000m aegadega 9.58-9.56-9.57-9.59. Stabiilsus ja rütm olid väga head ja ei olnud sellist punnitamist ka. Jalad jooksid ise:) Teadsin, et peale mäestikust tulekut on 7-8 päev minu jaoks väga head! Oleks ma rohkem puhanud, oleks veel lihtsam olnud, aga vara veel.

Katsun järgmine kord pilte ka ülesse riputada!

Keenia treeninglaagri kokkuvõte ja esmamuljed Itaaliast

Kindlasti oli tegu minu elu parima ja proffessionaalseima treeninglaagriga. Trenni sai kõvasti tehtud, samas ka palju puhatud. 7 nädalaga jooksin u. 1157 km (nädalad 150-166-169-176-170-151-175) ehk keskeltläbi 23,6 km päevas. Maratoonari kohta küllaltki väike maht, aga usun, et minu organismi jaoks hetkel küllaltki optimaalne. Samas oli iga nädal kaks väga kvaliteetset trenni ja ise tunnetasin oma arengut läbi terve laagri. Üksi ei oleks suutnud kindlasti nii tugevalt teha, arengule ja edule aitas kaasa treenimine grupis. Väga tähtis oli ka see, et tervis alt ei vedanud ja sai järjepidevalt teha.

Laagri eel sai pandud ka rahalised piirangud, näidates et hästi majandades saab ka Keenia laagris üsna odavalt käidud (50 päeva Aafrika laagris vähem kui 20000.-). Ülessanne edukalt täidetud! Suurimaks kuluartikliks oli muidugi transport (lennuk, laev, buss, takso)-12900.- Kohapeal vahetasin u 6500 krooni kohalikuks rahaks ja sellega sain elatud 7 nädalat (elamispind, toit, kohalik transport, jõusaal, saun, 2* nädalas masaaz). Kui veel sisse arvestada mõningad Eestist kaasa ostetud toidulisandid ja spordijoogid, jääb summa ikka alla 20000.- Vaktsiinid olid kõik juba eelmistest kordadest tehtud (nende maksumus oleks muidu 1000-1500.- ringis).Samas oleks ma näiteks paarsada meetrit eemal olevas High Altitute Centres elanud, oleks päeva maksumus olnud 35 EUR (ja ma ei ütleks, et mul palju kehvemad elamistingimused olid).

Vaid ühe päeva sain olla Eestis ja sõitsin edasi Itaalia treeninglaagrisse (koos teiste eestlastega: Taivo Püi, Kaupo Sasmin, Andrus Lein, Väino Kondoja, Anton Basmanov ja Kelly Nevolihhin).Lend Tallinn-Riia-Rooma. Treeningpaik vaid 20 km lennujaamast. Tegemist on siis Itaalia parima spordiklubi Fiamme Gialle treeningbaasiga (kergejõustik, judo, vehklemine, ujumine, suusatamine jt alad). Sport on siin suuresti koondatud sõjaväe alla. See on ka nagu sõjaväeline baas (ümbritsetud müüridega ja väravas valve) aga sõjaväelist korda ei pea õnneks pidama:) Baas on suur, isegi müüride vahel saab joosta suuremat ringi kui 2 km. Lisaks on siin veel ujula, staadion, jõusaalid, sisehall (ovaalset jooksurada sees ei ole), saun, söökla, kohvik ja palju teisi hooneid- nagu väike linnaosa. Elame kahestes tubades, midagi luksuslikku ei ole, aga nurisemiseks ka põhjust pole. Treeningrajad vajavad ka veel avastamist. Siin kõrval on suur mets, kus palju erinevaid radasid. Ainukesed miinused siin on hetkel kehva ilm (8-12 kraadi ja pilves) ja treeningrajad on liiga siledad. Toidetakse väga hästi, nagu sportlastele kohane- pasta, riis, erinevad lihad, salatid, puuviljad. Hinna ja kvaliteedi poolest kindlasti üks Euroopa parimaid kohti.

Vahepealsetest treeningutest kirjutan järgmine kord!

End of this chapter!

Selleks korraks siis Keenia seiklus läbi. Istun praegu Nairobery lennujaamas ja kirjutan seda lugu. Kas ma siia kunagi ka tagasi satun, oleneb suuresti sellest, kuidas võistlushooajal jooksen.

Laagri kokkuvõtte teen hiljem!

Viimane treeningnädal siin möödus korralikult treenimise tähe all.

Treeningnädal oli nagu ikka 2 tugevama trenniga teisipäeval ja reedel. Teistel päevadel hommikul 1h moderate ja õhtul 45-60 min easy (v.a pühapäev, kus õhtust trenni pole).

Teisipäeval lasime Keenia fartleki maastikul 18*1.30 hard/1.30 easy. Võrreldes minu eelmise fartlekiga oli vahe väga suur, suutsin lõpetada nn peagrupis:)

Reedel oli plaanis jälle üks karmimaid trenne selles ettevalmistuses 6*3000m maastikul, lõigu vahel taastumiseks 1km u.4.20-30. Tegin viis ära ja siis aitas juba küll (11.00-11.15). Enesetunne oli sel päeval juba enne starti kehv ja terve trenn oli üsna suur kangutamine, aga pacemakerina ei saa juu öelda, et krt täna ei jõua:) Kergetel päevadel oleksin pidanud kergemalt tegema! Täna siis veel peale 1h jooksu 10*80m mäkke spurte koos Koljaga.

Treenin naiste grupiga sama skeemi järgi kuni Rotherdami maratonini. Ainult kiirused muutuvad meretasapinnal tunduvalt kiiremaks. Ega ise ei oska ka enda seisu väga täpselt hinnata, eks ole näha kuidas mäestikust alla tulles liikuma hakkan.

Olen vaid 1 päev Eestis ja siis juba Maratonitiimiga Itaaliasse 4 nädalaks.

Kuradi Keenia naised

Treenimine Keenia naiste grupis on viimasedki elumahlad välja pigistanud. Täna käisin esimest korda siin kaalu peal ja vastu vaatas 60,5 kg (krt viimati kaalusin vist nii vähe 6. klassis, kui 30 cm lühem olin). Jaanuari algul siia tulles olin veel normaalses treeningkaalus- 66 kg. Loodan, et väga palju jõudu sellega kaduma ei ole läinud, aga eks see varsti näha ole.

Eks ma jaga siis teistelegi Keenia dieedi saladusi:

1)Hommikuks tavaliselt ainult 2 tassi Keenia teed (piimaga pooleks ja ohtra suhkruga, lusikas peab ikka tassis püsti seisma:)

2)Tugev lõuna- palju riisi või pastat, tavaliselt ubadega või sojaga

3)Õhtuks (vahetult enne magamaminekut) suur käntsakas ugalit koos ohtras õlis praetud köögiviljadega, vahest lihaga/munaga.

Täpselt nii nagu spetsialistid kaalu langetamiseks soovitavad:)

-ohtralt suhkrut

-valge jahu (chapatid- vesi ja jahu ja õli)

-maisijahu

-olis praetud köögiviljad

-riis ja pasta

Ah ja unustasin mainida, et tuleks joosta ka 160-170 km nädalas, muidu ei pruugi dieet toimida:)

"Puhkenädal"

Kõigepealt pean vabandama, et väga palju pole jõudnud kirjutada. Midagi erilist ei ole vahepeal juhtunud ja kõik on toiminud tavapärase rutiini järgi: treenimine, puhkamine ja söömine. Magamise, pikutamise osakaal siin ikka päris suur, ulatudes isegi 12 h ööpäevas- aga sellega juu areng toimubki:)

Lisaks õnnitlused meie grupi tüdrukutele, kes jooksid väga hästi RAK-i poolmaratoni. Mary Keitany jooksis uueks naiste poolmaratoni maailmarekordiks 65.50 (jooksu sees vist ka 15 ja 20 km maailma tippmargid). Tema treeninguid nähes pole seal midagi imestada. 4 nädalat tagasi jooksis nt pika otsa 44 km (3.50-4.00 km), veel nt 12*1000m 3.02-03 ja 10 km temokross 33 min. Samas jooksid veel 3 tüdrukut meie grupist 69 min sisse (Rose Kosgei, Agnes Kiprop ja Hilda Kibet).

Enda tegemistest siis ka pisut. See oli selle tsükli viimane treeningnädal, seega puhkenädal! Kuni reedeni toimis kõik tavapärase skeemi järgi. Reede õhtu, terve laupäev ja pühapäeva pärastlõuna olid treeningute vabad.

Tugevamatest trennidest tegime teisipäeval 2*10*600m üle 2 min pausi (seeriate vahel 5 min). Kartsin pisut, et olen vedeliku- ja energiapuuduses,kuna esmakordeslt Keenia laagrite jooksul lõi esmaspäeva õhtul põhja korralikult alt ära:) Teisipäevaks oli aga kõik ok jälle. Täitsin oma pacemakeri kohustusi hästi ja jooksime enamus 1.55-56 ja viimase 1.49! Esmakordeslt grupis treenides tundsin, et jõud käib nendest lõikudest üsnagi kergelt üle. Reedel oli korralik maasikas plaanis. 35 km pisut tõusva tempoga 4.10-3.55. Panin endale seekord eesmärgiks pikk ots lõpuni joosta: TEHTUD- 2h21min (keskmine 4.02 km). Ega ta väga kerge olnud, aga tõusin pacemakerite hierarhias 1 koha võrra, kuna üks vend sai juba 23 km haamri. Alustasime 2110m pealt ja lõpp oli 2260. Minu selle laagri pikki otsi analüüsides näeb selget arengut 25-28-33,5-35 ja keskmised kiirused vastavalt 4.30-4.15-4.04 ja 4.02! Selle treeningprogrammiga sees jooksevad tüdrukud vähemalt oma 4-5 korda pikemalt kui 35 km (ja mitte aeglaselt). Selge see, kui maraton kätte jõuab pole see sinu kehale mingi ülatus (tavaline pikk ots lihtsalt, kus oled rohkem välja puhanud). Pikk kross on neil siin nagu võistlussimulatsioon- ette soojendus paarkümmend min, siis mõned kiirendused ja starti! Siin küngaste vahel paned 4.00 km, merepinnal ja siledal on see juba võrreldav 3.40 tempoga.

Teised päevad olid kergete 1h ja 40 min krosside/taastavate jooksudega. Kilomeetreid kogunes 150.

Vaid 1 nädal veel ja ongi Keenia seiklus läbi. 1 päev Eestis ja siis juba Itaalia edasi! Kui tervis vastu peab võin küllaltki hästi kevadel joosta!

Nädalale joon alla!

Jälle üks korralik "töönädal" seljataga. Kilomeetreid koguneb praegu stabiilselt 170 kanti nädalas. Üldjuhul võib treeningutega väga rahule jääda. Tervis korras, ainult vahel üks hammas tuikab päris kõvasti ja peab valuvaigistit võtma.

Raskematest trennidest oli kavas teisipäeval 6*2000m tempoga 6.50, pausiga 3 min. Väga rahule ei saa selle treeninguga jääda, kuna keha oli pisut väsinud (mõtlesin, et olen juba kõva mees ja tegin esmaspäeval liiga tugevad krossid). Kuna olin jälle tempomeister ei tahtnud trenni pooleli ka jätta (peale 3-4 lõiku) ja seega tegin 2-2-1,6-1,6-1,6-1,6 vajaliku tempoga. Kõik rahul, see ei ole enam päris jalutamistempo ka:)

Teise tugeva trennina oli kavas 15 km tempojooksu. Algul olin üsna närvis, kuna unustasin kerged lõigu jalanõud koju ja pidin jooksma vana kossiga (air pegasus), aga vähemasti olin selleks trenniks korralikult välja puhanud. Mulle jaotati käsud kätte, et hoida 3.40-3.45 tempot- sain ilusasti hakkama ja lõpetasin 55.45 (3.43 km)- maastik oli ka keenlaste arvates "tasane", minu arvamuse kohaselt aga üsna künklik. Minu grupist lõpetas peale minu vaid üks.

Vahepealsed päevad küllaltki kerget trennid. Esmaspäev, kolmapäev ja laupäeval nii hommikul kui õhtul 1h krossi/taastavat jooksu. Rasketel päevadel õhtuti 40 min easy. Pühapäeval vaid hommikune trenn 1h+10*85m mäkkejooksud (seekord tegin koos Nikolai Vedehiniga- Kolja).

Üldiselt vahepealsed päevad jooksen kerge tempoga, õhtused isegi 5.00-5.15 km tempoga. Õhtused jooksud teen tavaliselt koos Koljaga. Kilometraaz ei tapa, tempo teeb seda:)

Tooks välja ka üldised postulaadid, mida naiste treener peale raskemaid trenne välja toob (et kiiresti joosta):

1)Morning and afternoon, Monday to Sunday!

2)Quantity, quality and continiuty!

3)Eat, sleep and train!

Hea nädal!

Mööduv treeningnädal oli arvatavasti üks parimaid minu nn jooksukarjääri jooksul. Eriti rahule võis jääda kvaliteettrennidega ja seejuures kogunes veel 176 km. Endal on selline tunne, et viimase 3 nädalaga olen rohkem arenenud, kui möödunud 3 aastaga. Saan aru küll, et võin üle panna, aga kui kiirused ja enesetunne paranevad siis on juu kõik ok!

Põhimõtteliselt nädalas 13 treeningut, millest 2 (või ka 3, kui mäkke jookse arvestada) on väga tähtsad. Ülejäänud 10-11 trenni on niisama toetavad/taastavad, et uut tugevat trenni suudaksid heal tasemel teha. Enda juures olen siiani täheldanud, et superkompensatsiooni töötab väga hästi selle plaaniga (siiani vähemalt)!

Rulliks siis treeningnädala kergelt lahti ka. Esmaspäeval nii hommikul kui õhtul 1h kerged jooksud. Teisipäeva hommikul statal 12*1000m/üle 2 min pausi (100m jalutasime, 100 kerget sörki- taastus päris hästi). Olin jälle 3 grupi pacemaker ja jooksime 3.19-23 vahele. Peale minu lõpetas vaid üks (minu grupis). Eneselegi üllatuseks tulid üsna kergelt. Kuna teisipäeva õhtul sadas kõvasti, siis kolmapäevaseks 1h jooksuks olid jooksurajad väga mudased ja ketsid muutusid väga raskeks:) Õhtul 45 min rahulikult. Neljapäev 2 kerget 40-45 min trenni. Reede hommikul siis jälle 5 äratus ja auto kasti. Sõitsime Eldoreti, et sealt alustada pikka krossi. Plaanis oli 38 km, endale panin eesmärgiks 30 km. Pidin 30 km tempot tegema 2h02, jooksin 2h01.53- varsti hakkan jänesena juba raha teenima:) Ületasin isegi plaani ja jooksin 33,5 km, kuna siis lõpetas ka viimane neiu minu grupist, keskmine km 4.04. Alustasime 2100m pealt ja lõpp oli 150 m kõrgemal. Õhtul kerge 5 km ja natuke ÜKE-t. Laupäeval 2 kerget 50min-1h krossi ja täna hommikul 1h moderate+12*100m mäkke srindid. Taastumiseks kolmapäeval ja laupäeval masaaz ja täna korralik saun otsa.

Päris korralik nädal. Kõige tähtsam aga see, et enesetunne hea ja kuskilt ei valuta (v.a hammas, mis vahel tuikab). Aga loomulikult trenni tulemused ei anna midagi, loeb see, mis tehakse võistlusrajal.

Natuse lisalugemist!

http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=15&artid=23731&sec=0

Pah-pah

Sellest nädalast algas grupil uus 4 nädalane treenigtsükkel. Treeneri jutu järgi oli eelnev (ettevalmistus programmiga alustati juba novembris) lihtsalt põhja ladumine, nüüd algab treening maratoniks! (enamus neist aprillis- Rotherdam, London, Pariis, Milan). Treeningute sisuks on siis 2 kõrgekvaliteedilist trenni nädalas. Teistel päevadel hommikul 1h kross (moderate) ja õhtul kerge jooks 40 min (vahest ka 1 h). Pühapäeval vaid hommikune trenn. Põhiülessanne on taastuda uueks tugevaks trenniks.

See nädal oli siis menüüs: teisipäeval Kenyan fartlek maastikul 1 min hard, 1 easy ja nii 50 minti (ühesõnaga 25 minutilist spurti), aga taastumis minut tõmmati ka ikka päris korralikult. Kõik lasti koos lahti ja lõpetasin kusagil grupi keskel- RASKE noh, aga häbisse ka ei jäänud.

Reedel siis üks raskemaid trenne selles plaanis: 5*4000m maastikul, taastumispaus 1km 4.15-20 (no olema ausad, ega sellega seal ikka midagi ei taastunud küll). Lõigu tempo oli 3.38-41 km kohta. Olin keskmise grupi pacemaker. Tegin ära 3 ja neljandast pool (enamus tegid 3-4, tugevad ka viis). Nõrk veel!

Täna oli kavas 1h moderate ja siis tegime 12*100 m mäkke võimsuse peale (täieliku taastumisega-allakõnd). Siin sain naistest jagu:) Aga nii kõrget pulssi vist pole mitu aastat välja jooksnud.

Üldiselt olen oma praeguste treeningutega väga rahul ja grupis treenimine on väga motiveeriv. Samuti ei saa teha lollusi ja kvaliteettrennideks pean 100% valmis olema, et mitte häbisse jääda:) (Nt jookseb pikka krossi ja juba poole peal tõstad käed ülesse, et krt map jaksa enam). NB! Ükski keenlane ei ütle kunagi, et võtame tempot maha. Tugevat lähevad eest ja nõrgad jäävad maha.

Treener on ka väga lahe kuju- italiano. Kui midagi ikka ei meeldi paneb korraliku itaalia keelse sõimu maha. Pärast raskeid trenne saame cämpis kokku ja joome teed. Siis peab ta tavaliselt sellise 30 min motiveeriva ja suunava kõne (samuti, mis oli hästi ja mis mitte).

Kilometraaz midagi ulmelist ei ole, jääb sinna 160-180 vahele, see nädal 170 km.

Maratonitiim treeninghoos kohalikul Kamarini staadionil.

Itaalia laager

Peale Keenia laagrit jõuan 1 päeva Eestis olla ja siis juba 02. märtsil koos maratonitiimiga (v.a Mario) Itaaliasse laagri. Preaguse seisuga on Eestist lausa 16 inimest minemas. Laagri paigaks on Rooma lähistel olev Fiamme Gialle spordikompleks. 1 päeva maksumus vaid 15 EUR- sisaldab 1 kohta kaheses toas, söögid ja spordikompleksi kasutamist (sise- ja välisstaadion, jõusaal, bassein, saun). Teist nii odavat laagripaika annab Euroopast otsida. Jooksurajad pidavat olema mönusad metsavahelised. Itaalia staar A. Lalli igaljuhul kiitis seda kohta. Laagripaik on meretasapinnal, aga seal just ideaalne aprillis joostava maratoni spetsiaalettevalmistus teha. Lennujaam ja Rooma kesklinn jäävad 20-30 autosõidu min kaugusele.

Kui keegi tahaks ka veel laagrist osa võtta (võib ka osalise ajaga ajavahemikus 02-31.03), siis suure tõenäosusega saaksin koha organiseerida. Kui huvi võta ühendust tonis.juulik@gmail.com

Päris karmid tädid!

Sellest nädalast asusin treenima siis kohaliku treeninggrupiga. Arvatavasti maailma tugevaim naiste maratoni treeninggrupp maailmas. Grupis treenivad sellised ässad nagu Lydia Cheromei (eile jooksis Dubais 2.23), Sharon Jebutai Cherop (2.22 eelmine aasta), Agnes Kiprop (2.24), õed Kibetid ja loomulikult nende staar Mary Keitany (poolmaratoni teine aeg läbi aegade ja 25 km WR eelmine aasta).

Mulle hetkel parajad treeningpartnerid. Tean, kui suudan siin 2.26-27 tädidega koos trenni teha, siis Euroopas ma võidan neid.

Kvaliteet trennid tehakse koos, tavalised krossid ja taastavad üldjuhul eraldi. See nädal siis 2 trenni koos grupiga. Tugevatel trennidel on tavalselt grupp jagatud kolmeks. Esimene grupp 2.22-2.25, teine 2.26-28 ja kolmas umbes 2.30+- natuke.

Teisipäeval olid kiiremad lõigud staadionil. Mina sain endale auväärse 3 grupi pacemakeri ametikoha. Trenn ise nägi välja 5*600m (1.56-57)+5*500m (1.34-1.35)+5*400m (74-75)+ 5*300m (54-55) ja 5*200m (33-34, viimased kaks 31), pausid 2 min ja seeriate vahel 4 min. Õnneks sain oma pacemakeri kohustustega ilusasti hakkama ja umbes 12-13 alustanud tädist jäi lõpuks järgi 4. Esimene ja teine grupp tegid vastavalt 4 ja 2 sek (ringi kohta) kiiremini. Arvatavasti oleks hakkama saanud ka teises grupis.

Reedel oli neil plaanis maratoni ettevalmistuse pikim kross- kuni 3h. Mina panin endale eesmärgiks 2 h. Hommikul 5 äratus, lükati auto kongi (vana hea sõjavägi tuli selle peale kohe meelde) ja sõitsime starti. Seekord teine ja kolmas grupp liideti ja mina täitsin jälle auväärset pacemakeri kohust. Pange tähele, enne pika otsa starti tegime soojendust. Pidin algusest peale hoidma 4.15-20 tempot. See on päris korralik tempo siin küngaste vahel, õnneks oli lihas värske ja minek ok (kui siin lihas väsinud siis on mäkke väga raske joosta). Päris häbisse ei jäänud tegin tempot kuni 28 km, keskmine 4.15 km (siis enam künkast ülesse ei saanud:) Selleks ajaks oli minu grupist alles jäänud vaid 2 naist (alustas umbes 15), aga need olid tugevad tädid ja jooksid 39 km (aitasin neil veel viimased 4 km tempot teha 3.50-55m, vahepeal loksusin auto kastis). Esimesest grupist jooksid mõned aga 3h ka täis-44 km-grazzy.

Minu tähelepanekud:

1)Vastupidavus on ikka veel nõrk (kui võrrelda lühikeste ja pikkade lõikude ja pikkade krosside kiirusi).

2) Mäkke ei jaksa korralikult joosta (mäest alla ja sirgel jaksan normaalselt tempot hoida, aga loomad lähevad mäkke ka sama rütmiga).

Aga õnneks näen siis 2 nädalaga juba paranemismärke ja eks veebruari lõpus näeb, mis seis on.

Ah ja kilte kogunes 6 päevaga 165, homme PUHKAN!

Elu-olu!

Elu Keenias enam-vähem paika loksunud ja olen jälle tavapärases reziimis. Ainult krdi Turkish airlines pole siiamaani minu kotti suutnud ülesse leida. Teised said kätte. 1 lühikesed, 1 lühikesed liibukad, 2 t-särki ja 1 tuulekas ajavad hetkel asja ära (jätsin eelmisest laagrist Keeniasse). See aga tähendab seda, et iga päev on pesupäev:)

See laager püüan nii rohujuure tasandile minna kui suudan (ühesõnaga olla ja elada nagu keenlane). Teeme isegi ühe keenlasest sõbraga koos süüa (enamus keenlasi on väga head kokad) : hommikul ohtralt magusat Keenia teed, lõunaks riis/spagetid/kartul ubade ja köögiviljadega ja õhtuks ugali köögiviljadega (skuma wiki või kapsas). Vahest ka pisut liha või muna. Eksisin selles osas, et keenlased kasutavad vähe rasvasid. Kõik köögiviljad ja roheline praetakse/keedetakse ohtras toiduõlis (tegelikult rasvlahustuvate vitamiinide juures väga tähtis). Siiamaani ei kurda ja energeetiliselt on ka täitsa ok. Toidule kulub päevas ainult 2-3 euri. Pühapäev on täielik puhkepäev, kus ei liiguta lillegi (käin masaazis ja saunas). Uuest nädalast liitun siis kohaliku treeninggrupiga (piinlik öelda, aga naiste grupp). Aga nad kütavad ikka väga korralik ja ma arvan, et mul ei saa kerge olema. Koos nendega teen kvaliteettrennid (teisipäeviti ja reedeti).

See treeningnädal möödus küllaltki rahulikult. 6 päevaga 150 km, võib-olla isegi liiga palju esimese mäestikulaagri nädala kohta. Enesetunne oli ka küllaltki vahelduv ja nädalalõpuks oli lihas päris väsinud. Enamus kerged krossid+ rütmijooksud. Lisaks veel 3000m lõigud ja laupäeval 25,5 km pikk kross. ÜKE-s käisin ka 2 korda.

Meenutusi talvisest Eestist. Tahaks juba tagasi...NOT!

Hakkasin ärikaks!

Ei ole küll ilus oma jooksu blogis reklaami teha, aga hakkasin ettevõtjaks ja loodan leida uusi kliente. Ega valge mees siis jooksuga vorsti leivale saa (mina ei saa jooksuga isegi leiba lauale):)
Meie ettevõte pakum klientidele kõrge kvaliteedilisi kohviube, kohvi- ja veeseadmeid. Teenindame kliente üle kogu Eesti. Meie koduleht: http://www.joogiekspert.ee/ Kõik uued kliendi on teretulnud!

PS! Isegi president joob meie sortimendi kohvi!

Pisut jooksujuttu ka. Aklimatiseerumine on seekord läinud kordades kiiremini. Midagi intensiivset ei ole veel väga teinud, aga homme plaanime 3 km lõike joosta ja laktaati mõõta. Mõned trennid olen teinud ka teiste eestlastega. Hetkel on lisaks minule siin veel 10 eestlast (Tiidrek Nurme, Allar Lamp, Taivo Püi, Kaupo Sasmin, Reget Roomet, Kaur Kivistik, Rauno Laumets, Jekaterina Patjuk, Laura Suur ja treener Harry Lemberg). Kõigil neil tervis korras ja teevad usinasti trenni.

Kott pole veel ikka kohale jõudnud ja pean läbi ajama 1 paari jooksuvarustusega. Nice, eriti kui veel 2 korda päevas trenni teed.

Jälle Keenias!

Eestis veedetud aeg möödus väga kiirelt ja juba olen tagasi oma teise kodus - Itenis. Vahepealne periood Eestis aitas laadida patareisid ja pani jälle hindama Keenia ülihäid treeningtingimusi (võrreldes hetke Eesti omaga). Reis möödus seekord kiiremini, Tallinnast Iteni 25 tunniga. Olulise ajavõidu saime tänu sellele, et peale Nairobis maandumist hakkasime kohe Iteni poole sõitma (aga see variant kordades kallim).Koos minuga tuli siia ka treener Harry Lemberg. Kahjuks pagas meiega Nairobi ei jõudnud ja eks paistab, mis saab. Pareguse seisuga Itenis juba 11 eestlast. Nagu juba ühes eelmises loos mainisin, plaanin pea 2 kuud ära laagerdada 20000 krooniga ja suure tõenäosusega see mul õnnestub ka:)

Laagri peamiseks eesmärgiks on küllalt suure mahu hoidmine ja seejuures intensiivsuse ja kiiruste küllaltki oluline tõstmine. ÜKE-t vähendan pisut, aga minimaalselt 2* nädalas peaks ikka jõudma.

Laagri lõpus 2 võimalust: kas olen väga tugev või siis täitsa augus:) Aga usun, et olen küllalt hästi oma organismi tundma õppinud, et suudan end kontrollida.

Uuel aastal uue hooga!

Eelmine treeningnädal oli Eesti tingimustes küllaltki korralik. Kokku läbisin joostes 165 km. Esindatud olid kõik normaalse maratoonari treeningkomponendid: krossid, lõigud, taastvad jooksud, rütmijooksud ja ÜKE. Eelmine esmaspäev oli enesetunde poolest üks parimaid minu jooksukarjääri jooksul (superkompensatsioon mägedest tulekul ja pikast krossist), üldiselt oli enesetunne terve nädala väga hea. Kvaliteettrennidest tegin, eelmises loos juba mainitud, 3*3000m- 10.12-10.10 ja 10.00. Reedel tegin 10*1000m, neist üheksa jooksin väga stabiilselt 3.15-17 vahele ja viimase sörkisin tiba kiiremini 3.08. Jõudu ja stabiilust on Keeniaga ikka küllaltki palju juurde tulnud. Hapniku tuleb ka siin palju rohkem peale:) Pühapäeval tegin 31,5 km pika otsa-2h14min. Energeetiliselt ja enesetundelt täitsa korralik jooks. Meretasapinnal on ikka taastumine kordades kiirem. Krosse komberdan väljas keskmiselt kusagil 4.15-4.20 km kohta.

Teisipäeval tegin saarlastele Jeruni ÜKE-t. Tänud neile, kes kohale viitsisid tulla. Neljapäeval oli väike Saaremaa jooksjate koosviibimine (kerge trenn ja istumine). Väga hea. et keegi viitsib vahel ka selliseid üritusi korraldada. Tänud Tambetile ja tema abikaasale meeldiva õhtu eest!

Laupäeval täiendasin pisut oma adrenaliinivarusid. Tegin kerget jooksutiiru ja möödusin ühest laudast, kus on KURI koer. Tavaliselt on ta ketis, aga nüüd oli lahti ja hakkas mind jälitama. Tegin ka elu kiiremad sammud, aga eest minema ei saanud. Enne kui ta jõudis mulle selga karata hüppasin säuh lumehange. Koer libises mööda ja õnneks rahunes, kui ma seisin. Peremees kutsus ta tagasi ja õnneks laabus olukord seekord õnnelikult.

Reedel juba jälle lennuki peale ja Keenia poole ajama!