PRESSITEADE!!!

Pean kurbusega tõdema, et lood on kehvad. Saaremaa murdmaajooksumeistrivõistluste järgselt antud A dopinguproov osutus positiivseks. B proovi tulemused avalikustatakse paari päeva pärast. Vabandan kõigi oma fännide, sõprade ja toetajate ees! Poovist selgus, et hemoglobiini näidud on alla igasuguseid norme:)

Tegelikult lood nii hullud ei ole, kes naljast aru ei saanud. Aga tervisega ei ole praegu päris korras ja trenni teen ainult säästu reziimi järgi. Püüan enesetunde jälle jonksu saada. Seega ei oska veel öelda, kus järgmise stardi saan teha.

Saaremaa meister:)

5 kuud treeninglaagrites istumist sai siis täna kuhjaga tasutud- Saaremaa krossijooksu meister 2011. 6 km-19.17- ei midagi erilist. Jooksin enamus distantsist üksi ja väga ei suutnud end pingutama sundida. Üldiselt võib nüüd hooajaga rahule jääda:) Sai vist liiga suuri sihte seatud. Uuteks eesmärkideks siis sel hooajal Mulgi maraton tiitli võitmine, Kapa-Kohila maantejooks ja paar Sarma seeriajooksu võitu võiks ka kotti pista:)

Aga tegelt nüüd teen teen veel 2-3 nädalat kergemat perioodi, nädalalõppudel mõned treeningvõistlused. Eelmine nädal jooksin vähe, ega eriti jooksurajale ei tikkunud ka- emotsioonid oli päris nullis. Aga eks tuleb nüüd tasapisi edasi vaadata. Vormikõver võiks tipus olla jaanipäeva paiku- Saarte Mängude poolmaraton (Saarlaste Olümpiamängud).

Kui külm vahepeal ära ei võta, siis arvatavasti võib mind laupäeval Kõrvemaa metsade vahel silkamas näha!

Fail mis fail!

Nonii, Eestimaa pinnal tagasi. Mis siis Rotherdamist rääkida..ilus linn noh ja tore on turisti mängida. Aga oleme ausad, ega keegi selle 2.33 rahul ei ole. Tööd on tehtud ja nagu uuele tasemele ka jõutud, aga realiseerimine jättis vajaka. Enesetunne enne starti oli normaalne ja ilm tundus ka päris ideaalne. Ole ainult mees ja pane, aga võta näpust. Startida saime A grupist, st vb ainult sada inimest oli meist eespool. Alustasin rahulikult ja otsisin oma gruppi (Alessandra Aguilar üritas joosta Hispaania rekortit ja tal oli 3 jänest, lõpuks jooksis ta 2.27.00 ja natuke jäi reksist puudu). Esimesed 5 km kulgesid väga rahulikult (17.30) aga see grupp alustas veel aeglasemalt ja kusagil 6 km saime kokku. Istusin ilusasti punti ja jõin nii vett kui spordijooki iga 5 km tagant.Edasised 5 km splitid minu kella järgi olid 17.19-17.30-17.22-17.45 (25 km)ja olin veel ilusasti pundis aga tundsin, et hakkas kergelt torkima ja lasin tempot pisut alla, et ehk läheb üle, aga võta näpust läks hoopis hullemaks. Sealt maalt kulgesin kuidagi automaatpiloodiga lõpuni, emotsioon oli null ja oli juba päris savi, kas lõpuaeg oleks olnud 2.31-2.33 või 2.35, kuna sellist aega ei tulnud ma siia jooksma. Kusagil peale 30 km püüdsin Markovi kinni (jalutas) ja mõtlesin ise ka, et võiks Markoviga lõpuni jalutada. Aga siis mõtlesin, et kui juba siia tuldud peab lõpuni ka jooksma.

Eks nüüd puhkan natuke ja edasi jooksen rahvajookse ja vormikõver peaks tipus olema jaanipäeva paiku, kui toimuvad Saarte mängud. Eks pean oma maksa asja ka uurima minema, ei tohiks juu suurest joomisest tuksis olla:)

Aga eks tuleb tõdeda, et treeningprotsessis sai vigu tehtud. Ettevalmistus kujunes liiga pikaks (üle 5 kuu). Emotsionaalselt olin tühi ja ega enesetunne ei olnud ka viimastel nädalatel nii super, kui oleks ise tahtnud (analüüsi koht, vb olid Itaalia laagri raskemad maratoni trennid liiga kurnavad+ suur maht-tõmbasid liiga tühjaks, nt 15 km tempot ja 5*5 km). Tark õpib teiste vigadest, loll enda omadest:)

Teised Maratonitiimi mehad jooksid enam-vähem- Taivo debüüt 2.24 on üpris korralik ja Kaupo jooksis 2.29 sisse.

Ja "minu Hilda" sai ka lõpuspurdis peksa, samas jooksis uue isikliku rekordi 2.24:)

Mis seal ikka, eks järgmine kord läheb paremini!

Marathon is marathon

2 päeva stardini. Mis siis vahepeal ka tehtud. Eelmine nädal oli selline poolkõva, kokku 144 km. Laupäeval tegin veel viimase pikema otsa- 26 km 4.00-4.05 km tempoga. Sel teisipäeval veel trenni moodi asi 40 min 4.00ga ja siis 5 km maratoni tempos. Peale seda kuni maratonini on ainult rahulikud lonkimised (vastavalt 50-40-30-20 min).

Nädala algul külastasin Viljandit, kus mind võõrustas perekond Orav. Minu hea sõber ja sponsor Mark tutvustas oma tegemisi äri maastikul ja andis väärtuslikke nõuandeid (mina juu ka nüüd noor ja roheline ärimees:)). Oskan ainult nii palju öelda: kes teeb see jõuab (ja palju). Kolmapäeval külastasin siis Eesti tipp füsioterapeuti Indrek Tustitit. Väänas ja käänas suurtest mahtudes rusutud kondid uuesti paika- kohe palju kergem olla. Probleem, mis mul oli hingamisega, oli arvatavasti tingitud sellest, et ribid olid pisut paigast ära. Aga Indreku töö vastu on mul täielik respect- kuulub omas vallas kindlasti maailma eliiti.

Mis siis oskan kosta eelseisva maratoni kohta? Enesetunne midagi erilist ei ole olnud (kuigi kõik kvaliteet trennides on enesetunne olnud hea/väga hea), aga usun et minu keskmine tase on juba nii kõrgele viidud, et enam-vähem normaalse tulemuse jooksen iga enesetundega. Kõige rohkem hirmutab mind see, et võib maksa piste painama hakata, aga püüan selle peale mitte mõelda. Aeg üle 2.30 on kindlasti põrumine. Nagu keenlased ütlevad: maraton on maraton- tulmust ei saa kunage ette ennustada.

Annan endast parima!

Vaata videot Hilda Kibetist- ta oli minu Keenia treeninggrupis ja jookseb ka Rotherdamis: http://losseveter.dnsalias.net/blog/hilda-kibetmarathon-marathon/

Et juttu jätkuks kauemaks

Lõpuks siis Eestimaa pinnal tagasi. Pean lugejate ees vabandama, et lugusid ilmus üsna harva, aga seal ei olnud internet nii kättesaadav, kui oleks vaja olnud.

Vahepealsetest treeningutest ka siis pisut. Eelmine treeningnädal kukkus välja päris tugev. Pole hullu, kõik oli plaanipärane (treenin Keenia naistegrupi treeningplaani järgi kuni Rotherdami maratonini). Kui selline plaan sobib pea sajale eliit maratoonarile (mehed ja naised mõlemad), siis miks ei peaks ta mullegi sobima. Millegipärast on Eestis üldlevinud arvamus, et 3 nädalat enne maratoni tuleb järsult piduritele vajutada:) Kilte kogunes 190, enamus rahulik tatsamine. Võtmetrennidest oli teisipäeval anaeroobsete protsesside timmimine- modifitseeritud Keenia fartlek 15*1min/1min rahulik+15*30sek/30 sek rahulik. Paberi peal tundub see trenn lihtsam, kui ta tegelikult on. Tugev osa tuleb ikka panna ja rahulik osa sörkida. Teise tugeva trennina oli kavas 7*2000m, vahele 1000m 4.00 km. Treeningu eesmärgiks oli ökonoomsuse ja ühtlase jooksrütmi arendamine väsimuse foonil. 20 km keskmine tuli 3.32. Enamus 2km 6.40 (viimane 6.30) ja taastav km 4.00+-5sek. Kindlasti üks elu parimaid treeninguid. Sel teisipäeval jooksin statal 7*1600m pika taastumisega- 3 min jalutamist/sörki. Minust ikka võib tulevikus jänesena asja saada:5.11-5.12-5.12-5.11-5.11-5.11 ja 5.09. Olen veendumusel, et lõigutrenne tuleb teha nii, et suudad ilma suurema punnimiseta viimase lõigu kõige kiiremini panna. (nt paar nädalat tagasi joostud 5*5 ebaõnnestus, kuna viimast ei suutnud korralikult joosta). Sel nädalal tuleb teise tähtsama trennina 1h45 rahulikku jooksu (NO FATIQUE!). Järgmine nädal on siis tõesti lebo. Teisipäeval teen veel 5km maratoni rütmis, ülejäänud on rahulik jalutamine Enesetunde poolest oli so and so. Enamus rahulikke trenne tuli üsna kehva enesetundega, kuidagi raske oli hingata (ma ise arvan, et vb Italias hakkasid asjad õitsema ja kerge allergia millegi vasta). Vastukaaluks kõik tähtsamad (raskemad) trennid tulid hea või väga hea enesetundega. Seega ise arvan, et muretsemiseks pole põhjust.

Itaalia laagriga võib rahule jääda. Kõik planeeritu sai tehtud ja tervis pidas vastu. Märtsis kogunes kilte 761. Laagris olevatest maratonitiimi liikmetest (Kaupo Sasmin ja Taivo Püi) olin mina väikseima mahuga ja tegin kergemalt. Kui mul 2 tugevamat trenni nädalas, siis neil oli 2+veel pikk ots. Ma usun küll, et suudame kõik Rotherdamis häid tulemusi näidata.

Pisut ka siis laagripaigast. Arvestades hinna ja kvaliteedi suhet- üldkoosolekul hinnati seda paika 10 punkti vääriliselt (kümnest). Söökla, jõusaal, saun ja staadion, kõik on käe-jala juures-200m ulatuses. Süüa saab väga hästi, nagu sportlastele kohane (tegemist siiski Itaalia kaitseväe alla kuuluva spordiklubiga, kus treenivad Itaalia mitmete alade Euroopa tipptegijad- kergejõustik, vehklemine, judo). Hommikuks helbed, jogurt, keeks, moos, tee/kohv/mahl. Lõunaks pasta/riis+liha/kala+salatid+puuvili ja õhtuks pasta+liha/kala+salatid+puuvili. Metsas head ja jalasõbralikud jooksurajad, lõike saab teha ka mõõdetud asfaldiringidel. Ise pean seda treeningpaika heaks kahel perioodil aastas. Sügisene alustav ettevalmistus- saaks mönusas kliimas kilomeetreid laduda ja keskenduda jõu arendamisele. Teise etapina kasutaks seda kevadel spetsiaalettevalmistuse etapis. Keskmaameestele, kes palju statat kasutab, on see väga hea koht. Kuna käitusime enam-vähem normaalselt, saime loa ka järgmine kevad 10-12 tõsise jooksjaga sinna minna. Kohti tuleb juba varakult bronnima hakata:)