Pah-pah

Sellest nädalast algas grupil uus 4 nädalane treenigtsükkel. Treeneri jutu järgi oli eelnev (ettevalmistus programmiga alustati juba novembris) lihtsalt põhja ladumine, nüüd algab treening maratoniks! (enamus neist aprillis- Rotherdam, London, Pariis, Milan). Treeningute sisuks on siis 2 kõrgekvaliteedilist trenni nädalas. Teistel päevadel hommikul 1h kross (moderate) ja õhtul kerge jooks 40 min (vahest ka 1 h). Pühapäeval vaid hommikune trenn. Põhiülessanne on taastuda uueks tugevaks trenniks.

See nädal oli siis menüüs: teisipäeval Kenyan fartlek maastikul 1 min hard, 1 easy ja nii 50 minti (ühesõnaga 25 minutilist spurti), aga taastumis minut tõmmati ka ikka päris korralikult. Kõik lasti koos lahti ja lõpetasin kusagil grupi keskel- RASKE noh, aga häbisse ka ei jäänud.

Reedel siis üks raskemaid trenne selles plaanis: 5*4000m maastikul, taastumispaus 1km 4.15-20 (no olema ausad, ega sellega seal ikka midagi ei taastunud küll). Lõigu tempo oli 3.38-41 km kohta. Olin keskmise grupi pacemaker. Tegin ära 3 ja neljandast pool (enamus tegid 3-4, tugevad ka viis). Nõrk veel!

Täna oli kavas 1h moderate ja siis tegime 12*100 m mäkke võimsuse peale (täieliku taastumisega-allakõnd). Siin sain naistest jagu:) Aga nii kõrget pulssi vist pole mitu aastat välja jooksnud.

Üldiselt olen oma praeguste treeningutega väga rahul ja grupis treenimine on väga motiveeriv. Samuti ei saa teha lollusi ja kvaliteettrennideks pean 100% valmis olema, et mitte häbisse jääda:) (Nt jookseb pikka krossi ja juba poole peal tõstad käed ülesse, et krt map jaksa enam). NB! Ükski keenlane ei ütle kunagi, et võtame tempot maha. Tugevat lähevad eest ja nõrgad jäävad maha.

Treener on ka väga lahe kuju- italiano. Kui midagi ikka ei meeldi paneb korraliku itaalia keelse sõimu maha. Pärast raskeid trenne saame cämpis kokku ja joome teed. Siis peab ta tavaliselt sellise 30 min motiveeriva ja suunava kõne (samuti, mis oli hästi ja mis mitte).

Kilometraaz midagi ulmelist ei ole, jääb sinna 160-180 vahele, see nädal 170 km.

Maratonitiim treeninghoos kohalikul Kamarini staadionil.

Itaalia laager

Peale Keenia laagrit jõuan 1 päeva Eestis olla ja siis juba 02. märtsil koos maratonitiimiga (v.a Mario) Itaaliasse laagri. Preaguse seisuga on Eestist lausa 16 inimest minemas. Laagri paigaks on Rooma lähistel olev Fiamme Gialle spordikompleks. 1 päeva maksumus vaid 15 EUR- sisaldab 1 kohta kaheses toas, söögid ja spordikompleksi kasutamist (sise- ja välisstaadion, jõusaal, bassein, saun). Teist nii odavat laagripaika annab Euroopast otsida. Jooksurajad pidavat olema mönusad metsavahelised. Itaalia staar A. Lalli igaljuhul kiitis seda kohta. Laagripaik on meretasapinnal, aga seal just ideaalne aprillis joostava maratoni spetsiaalettevalmistus teha. Lennujaam ja Rooma kesklinn jäävad 20-30 autosõidu min kaugusele.

Kui keegi tahaks ka veel laagrist osa võtta (võib ka osalise ajaga ajavahemikus 02-31.03), siis suure tõenäosusega saaksin koha organiseerida. Kui huvi võta ühendust tonis.juulik@gmail.com

Päris karmid tädid!

Sellest nädalast asusin treenima siis kohaliku treeninggrupiga. Arvatavasti maailma tugevaim naiste maratoni treeninggrupp maailmas. Grupis treenivad sellised ässad nagu Lydia Cheromei (eile jooksis Dubais 2.23), Sharon Jebutai Cherop (2.22 eelmine aasta), Agnes Kiprop (2.24), õed Kibetid ja loomulikult nende staar Mary Keitany (poolmaratoni teine aeg läbi aegade ja 25 km WR eelmine aasta).

Mulle hetkel parajad treeningpartnerid. Tean, kui suudan siin 2.26-27 tädidega koos trenni teha, siis Euroopas ma võidan neid.

Kvaliteet trennid tehakse koos, tavalised krossid ja taastavad üldjuhul eraldi. See nädal siis 2 trenni koos grupiga. Tugevatel trennidel on tavalselt grupp jagatud kolmeks. Esimene grupp 2.22-2.25, teine 2.26-28 ja kolmas umbes 2.30+- natuke.

Teisipäeval olid kiiremad lõigud staadionil. Mina sain endale auväärse 3 grupi pacemakeri ametikoha. Trenn ise nägi välja 5*600m (1.56-57)+5*500m (1.34-1.35)+5*400m (74-75)+ 5*300m (54-55) ja 5*200m (33-34, viimased kaks 31), pausid 2 min ja seeriate vahel 4 min. Õnneks sain oma pacemakeri kohustustega ilusasti hakkama ja umbes 12-13 alustanud tädist jäi lõpuks järgi 4. Esimene ja teine grupp tegid vastavalt 4 ja 2 sek (ringi kohta) kiiremini. Arvatavasti oleks hakkama saanud ka teises grupis.

Reedel oli neil plaanis maratoni ettevalmistuse pikim kross- kuni 3h. Mina panin endale eesmärgiks 2 h. Hommikul 5 äratus, lükati auto kongi (vana hea sõjavägi tuli selle peale kohe meelde) ja sõitsime starti. Seekord teine ja kolmas grupp liideti ja mina täitsin jälle auväärset pacemakeri kohust. Pange tähele, enne pika otsa starti tegime soojendust. Pidin algusest peale hoidma 4.15-20 tempot. See on päris korralik tempo siin küngaste vahel, õnneks oli lihas värske ja minek ok (kui siin lihas väsinud siis on mäkke väga raske joosta). Päris häbisse ei jäänud tegin tempot kuni 28 km, keskmine 4.15 km (siis enam künkast ülesse ei saanud:) Selleks ajaks oli minu grupist alles jäänud vaid 2 naist (alustas umbes 15), aga need olid tugevad tädid ja jooksid 39 km (aitasin neil veel viimased 4 km tempot teha 3.50-55m, vahepeal loksusin auto kastis). Esimesest grupist jooksid mõned aga 3h ka täis-44 km-grazzy.

Minu tähelepanekud:

1)Vastupidavus on ikka veel nõrk (kui võrrelda lühikeste ja pikkade lõikude ja pikkade krosside kiirusi).

2) Mäkke ei jaksa korralikult joosta (mäest alla ja sirgel jaksan normaalselt tempot hoida, aga loomad lähevad mäkke ka sama rütmiga).

Aga õnneks näen siis 2 nädalaga juba paranemismärke ja eks veebruari lõpus näeb, mis seis on.

Ah ja kilte kogunes 6 päevaga 165, homme PUHKAN!

Elu-olu!

Elu Keenias enam-vähem paika loksunud ja olen jälle tavapärases reziimis. Ainult krdi Turkish airlines pole siiamaani minu kotti suutnud ülesse leida. Teised said kätte. 1 lühikesed, 1 lühikesed liibukad, 2 t-särki ja 1 tuulekas ajavad hetkel asja ära (jätsin eelmisest laagrist Keeniasse). See aga tähendab seda, et iga päev on pesupäev:)

See laager püüan nii rohujuure tasandile minna kui suudan (ühesõnaga olla ja elada nagu keenlane). Teeme isegi ühe keenlasest sõbraga koos süüa (enamus keenlasi on väga head kokad) : hommikul ohtralt magusat Keenia teed, lõunaks riis/spagetid/kartul ubade ja köögiviljadega ja õhtuks ugali köögiviljadega (skuma wiki või kapsas). Vahest ka pisut liha või muna. Eksisin selles osas, et keenlased kasutavad vähe rasvasid. Kõik köögiviljad ja roheline praetakse/keedetakse ohtras toiduõlis (tegelikult rasvlahustuvate vitamiinide juures väga tähtis). Siiamaani ei kurda ja energeetiliselt on ka täitsa ok. Toidule kulub päevas ainult 2-3 euri. Pühapäev on täielik puhkepäev, kus ei liiguta lillegi (käin masaazis ja saunas). Uuest nädalast liitun siis kohaliku treeninggrupiga (piinlik öelda, aga naiste grupp). Aga nad kütavad ikka väga korralik ja ma arvan, et mul ei saa kerge olema. Koos nendega teen kvaliteettrennid (teisipäeviti ja reedeti).

See treeningnädal möödus küllaltki rahulikult. 6 päevaga 150 km, võib-olla isegi liiga palju esimese mäestikulaagri nädala kohta. Enesetunne oli ka küllaltki vahelduv ja nädalalõpuks oli lihas päris väsinud. Enamus kerged krossid+ rütmijooksud. Lisaks veel 3000m lõigud ja laupäeval 25,5 km pikk kross. ÜKE-s käisin ka 2 korda.

Meenutusi talvisest Eestist. Tahaks juba tagasi...NOT!

Hakkasin ärikaks!

Ei ole küll ilus oma jooksu blogis reklaami teha, aga hakkasin ettevõtjaks ja loodan leida uusi kliente. Ega valge mees siis jooksuga vorsti leivale saa (mina ei saa jooksuga isegi leiba lauale):)
Meie ettevõte pakum klientidele kõrge kvaliteedilisi kohviube, kohvi- ja veeseadmeid. Teenindame kliente üle kogu Eesti. Meie koduleht: http://www.joogiekspert.ee/ Kõik uued kliendi on teretulnud!

PS! Isegi president joob meie sortimendi kohvi!

Pisut jooksujuttu ka. Aklimatiseerumine on seekord läinud kordades kiiremini. Midagi intensiivset ei ole veel väga teinud, aga homme plaanime 3 km lõike joosta ja laktaati mõõta. Mõned trennid olen teinud ka teiste eestlastega. Hetkel on lisaks minule siin veel 10 eestlast (Tiidrek Nurme, Allar Lamp, Taivo Püi, Kaupo Sasmin, Reget Roomet, Kaur Kivistik, Rauno Laumets, Jekaterina Patjuk, Laura Suur ja treener Harry Lemberg). Kõigil neil tervis korras ja teevad usinasti trenni.

Kott pole veel ikka kohale jõudnud ja pean läbi ajama 1 paari jooksuvarustusega. Nice, eriti kui veel 2 korda päevas trenni teed.

Jälle Keenias!

Eestis veedetud aeg möödus väga kiirelt ja juba olen tagasi oma teise kodus - Itenis. Vahepealne periood Eestis aitas laadida patareisid ja pani jälle hindama Keenia ülihäid treeningtingimusi (võrreldes hetke Eesti omaga). Reis möödus seekord kiiremini, Tallinnast Iteni 25 tunniga. Olulise ajavõidu saime tänu sellele, et peale Nairobis maandumist hakkasime kohe Iteni poole sõitma (aga see variant kordades kallim).Koos minuga tuli siia ka treener Harry Lemberg. Kahjuks pagas meiega Nairobi ei jõudnud ja eks paistab, mis saab. Pareguse seisuga Itenis juba 11 eestlast. Nagu juba ühes eelmises loos mainisin, plaanin pea 2 kuud ära laagerdada 20000 krooniga ja suure tõenäosusega see mul õnnestub ka:)

Laagri peamiseks eesmärgiks on küllalt suure mahu hoidmine ja seejuures intensiivsuse ja kiiruste küllaltki oluline tõstmine. ÜKE-t vähendan pisut, aga minimaalselt 2* nädalas peaks ikka jõudma.

Laagri lõpus 2 võimalust: kas olen väga tugev või siis täitsa augus:) Aga usun, et olen küllalt hästi oma organismi tundma õppinud, et suudan end kontrollida.

Uuel aastal uue hooga!

Eelmine treeningnädal oli Eesti tingimustes küllaltki korralik. Kokku läbisin joostes 165 km. Esindatud olid kõik normaalse maratoonari treeningkomponendid: krossid, lõigud, taastvad jooksud, rütmijooksud ja ÜKE. Eelmine esmaspäev oli enesetunde poolest üks parimaid minu jooksukarjääri jooksul (superkompensatsioon mägedest tulekul ja pikast krossist), üldiselt oli enesetunne terve nädala väga hea. Kvaliteettrennidest tegin, eelmises loos juba mainitud, 3*3000m- 10.12-10.10 ja 10.00. Reedel tegin 10*1000m, neist üheksa jooksin väga stabiilselt 3.15-17 vahele ja viimase sörkisin tiba kiiremini 3.08. Jõudu ja stabiilust on Keeniaga ikka küllaltki palju juurde tulnud. Hapniku tuleb ka siin palju rohkem peale:) Pühapäeval tegin 31,5 km pika otsa-2h14min. Energeetiliselt ja enesetundelt täitsa korralik jooks. Meretasapinnal on ikka taastumine kordades kiirem. Krosse komberdan väljas keskmiselt kusagil 4.15-4.20 km kohta.

Teisipäeval tegin saarlastele Jeruni ÜKE-t. Tänud neile, kes kohale viitsisid tulla. Neljapäeval oli väike Saaremaa jooksjate koosviibimine (kerge trenn ja istumine). Väga hea. et keegi viitsib vahel ka selliseid üritusi korraldada. Tänud Tambetile ja tema abikaasale meeldiva õhtu eest!

Laupäeval täiendasin pisut oma adrenaliinivarusid. Tegin kerget jooksutiiru ja möödusin ühest laudast, kus on KURI koer. Tavaliselt on ta ketis, aga nüüd oli lahti ja hakkas mind jälitama. Tegin ka elu kiiremad sammud, aga eest minema ei saanud. Enne kui ta jõudis mulle selga karata hüppasin säuh lumehange. Koer libises mööda ja õnneks rahunes, kui ma seisin. Peremees kutsus ta tagasi ja õnneks laabus olukord seekord õnnelikult.

Reedel juba jälle lennuki peale ja Keenia poole ajama!