Back in Estland!

Eila sai siis kodumaale naastud. Juba maandumisel oli näha, et siuke tore suusailm ees ootamas! Ilm ilmaks, vähemalt naised on siin ilusad :)

Trenni sai tehtud korralikult. Trennide tipuks oli muidugi uus PB rinnalt surumises, numbrid nii suured, et ei julge kohe kirja pannagi. Pisut sai siis jooksutrenni ka tehtud. Ikka sama kange ja lombakas, kui eelmine nädalgi, aga paari kildi möödudes sain enam-vähem liikuma. Enamus siis rahulikud krossid. Reedel maasikana ühed teravamad lõigud, aitasin meie suurlootusel Koljal 2000 m lõike joosta, ise tegin 1000m+ 250m lõpus. Tempo hetke vormi kohta päris kõva, siuke 3.05-3.10. Laupäeval pikisilmi oodatud viimane trenn lõpuks. Seltskond oli kirju, kellega krossi jooksma läksime: Andrea Lalli ( juunioride ja noorsoo krossijooksu Euroopa meister) siis oli mingi vene poiss (2.15 maraton) ja Kolja. Õnneks oli tempo soodne kõigile! Püüdsime Koljaga ka sellist nägu teha, et kerge on :) tegelt olime lõpus suht kalad ikka, 16 km ei ole naljaasi.

Vaba aja sisutasin siis pisut tööasju ajades, lugedes, magades ja filme vaadates. Vahet pole, mis filmi vaatasime, meie jaoks olid kõik komöödiad (Kolja alias Yifter luges uue tõlke filmile peale lihtsalt). Lisaks tekkis meil siin pundis tõsine diskussioon Eesti pikamaajooksu tuleviku osas. Arvamusi oli igasuguseid, aga noh domineerima jäi ikka peamine, et minust võiks saada pikamaajooksu alarühma juht :)

Viimane õhtu oli siis kerge kokuvõtete tegemine (teised jäid laagrisse edasi). Parandasime pisut hemoglobiini ja arutasime maailmapoliitiliste probleemide üle.

Mis ma siis oskan kokkuvõttes öelda. Tegemis oli minu 9nda välismaa treeninglaagriga, mahu osas kindlasti elu kergeim, koormuse poolest organismile elu raskeim :) Edasised treeningud sõltuvad hetkel suuresti töökoormusest. Loomulikult pakuti laagris mulle head kihlveo pakkumist ka juba, aga ei ole seda veel vastu võtnud. Selle diili võitmise nimel peaks ikka tööd tegema!

Varsti mätas juba roheline ja treeningindu peaks juurde tulema!


Pisut sai turisti ka mängitud. Sai mingi random müüri taustal pilti tehtud. Autor: herr Sasmin.

Viva la Italy

Nüüdseks juba 10 päeva Itaalias puhke- ja virgestuslaagris oldud. Sama koht, mis eelmisel aastal Rooma lähistle. Ilmad ka kehvemapoolsed, siuke 15-17 kraadi ja päike paistab otse lagipähe:) dislike

Laagri sisulisel poole pealt on läinud enam-vähem. Eelmine nädal kogunes ligikaudu 300 km, enamus küll bussi ja rongig. Keha pole valmis 2 korda päevas treenimiseks. Hommikul saab voodist välja nagu 80 aastane ja jooksu algused on ka päris valulikud....aga NO PAIN Rocky (inside joke). Õhtuti siis lisaks jooksule veel jõusaalis pumpamist ja saun otsa.

Tingimused siin on väga head (kes tahab täpsemaid kirjeldusi, leiab selle minu eelmise aasta postitustest). Seltskond on seekord üsna kirju, aga saame hakkama. Pidev joke rebimine käib. Vaid legendaarse Kaika Einari aegsetel laagritel rebidi rohkem joki (teatavasti pidi Einar oma eduka jooksja karjääri tehnilistel põhjustel lõpetama, aga soovime Talle jõudu ja jaksu treenerina).

Minule on millegipärast siin külge hakanud uued nimed:

1)Kohvibaron (tulen hääldada venepäraselt)

2)Vorst- ei tea küll millest see tuleneb?

Kiire ülevaade siis laagri seltskonnast ka:

Nikolai (alias Kolja)- minu toakaaslane selles laagris, peale antibiootiokumide kuuri alustas taas treeningutega ja vorm paraneb iga päevaga. Hommikuti muidugi sama lombakas kui mina. Vana on ikka suht koomik ja meie nali käib ikka väga sündsuse piiri peal! Samas kasulik ka, õpin vene keelt nii mis mühiseb. Ropendan juba päris hästi võõras keeles.

Kaupo (alias Kaups)- muidu normaalne vana, aga kuulab Evert Sundjat, WTF??? Tema treeninguid on seganud kerge haigus, aga tubli tööeetika ja tahtejõu najal jooksen kindlasti korraliku aja sel aastal.

Taivo (alias Pui)- talvel seganud põlvehädad ei ole lubanud täisvõimsusel treenida, laagris on põlv hästi vastu pidanud ja vorm paraneb.

Kaur (alias Pulk)- meie suurim tulevikulootus. Paugutas siin laagri alguses kohe noorsoo Eesti rekordi poolmaratonis (tema jaoks kõrvalala). Teeb korralikult trenni ja ootame suvel häid tulemusi.

Viljar (alias Viljar)- suuremaid hädasid ei ole olnud, kui keha vastu peab võib kevadel head maratoniaega oodata.

Evelin (alias Kärner-Talts)- kõige suurem „tööloom“ siinses laagris, lammutab lausa 3 korda päevas trenni teha, aga Temal on suur siht silme ees- 2.43 ja Londoni OM B norm. Sama jahivad ka õed Luiged, niiet sellest võib kujuneda selle aasta üks suurimaid intriige Eesti jooksumaastikul.

Kristo (alias Kiku)- liitus meie seltskonnaga alles eile, eks näha ole, mis saab.

Mina (alias vorst alias kohvibaron)- seisud võiksid olla paremad. Tahaks teha rohkem, aga keha ei luba.

Mina lendan pühapäeval (11.03) juba Eestisse tagasi, teised aga jäävad siia kuni märtsi lõpuni.

La vita è bella!

Inimkatsed vol 1: Kas Tartu Maratoni on võimalik läbida, ilma suusatrenni tegemata?

Üks tuntud poliitik ütleks selle peale TEHTUD, tervelt viis ja pool tunnikest matkasin Lõuna-eesti metsade vahel!

See talv pole varem suuski alla saanud, viimase 10 aasta suusakilometraaz ulmelised 25 km, s.t. suusatada ei oska :)

Kõige rohkem kartsin laskumisi ja õigustatult- 4 korraliku küljekat, aga midagi hullu ei juhtunud, samuti ei saanud kaasvõistlejad füüsilisi kahjustusi' (vb ainult vaimseid). 90% distantsist suuskasin paaristõuket (ilmselgelt võimas ülakeha :) ) kuna vahelduv ei kukkunud välja, oli rohkem jooksmise moodi (keppide mõttest ei saanud üldse aru, vist tasakaalu hoidmiseks). Võimsate paaristõugete peale andis üks kepp 500m enne lõppu järgi. Lõpu poole hakkas asi juba rohkem välja kukkuma, niiet 63 km saab suusatamise enam-vähem selgeks küll.

Pildil: vasakul Tiit ja paremal vana suusahunt Uku. Foto autor: Liia

Tahtsin proovida kumb on raskem, kas suusa-või jooksumaraton? Vastuses pole kahtlust ka, jooks on tunduvalt raskem. Suusas olin kindlasti enamus ajast aeroobses reziimis, tehnika ei võimaldanud kiiremini sõita ja pulssi kõrgemaks ajada.

Positiivse poole pealt siis, et eesmärgid said täidetud:
-lõpetasin
-aeg alla 6h
-Tiidule ära pandud!

Kihlveo rahad peaksid ka varsti pangakontole laekuma :)


Negatiivse poole pealt siis:
-ei saanud võistlusest mingeid erilisi emotsioone
-ega kõige mõistlikum tegu ei olnud teisi ohustama minna, kui suusatada ei oska, vedas et minusuguseid kobakäppasid seal raja peal väga palju ei töllerdanud!

Tänud ka varustuse sponsoritele Ukule ja Margusele!


Üldiselt olen siis jälle spordiga sina peale saanud (tervis taastunud), aga samas ei tee nii tõsiselt nagu varem!
Aeg on resurss, mida kõigile on võrdselt antud, aga samas tundub et mõnel oleks seda nagu rohkem.
Prioriteetidest esikohal kindlasti oma poiss (Joogiekspert), siis tuleb kool ja allest siis sport.

Reedel juba 2 nädalaks Itaaliasse laagrisse/puhkama, samuti aitan kaasa laagri organisatoorsele poolele.

Hetke tase on mu selline tugev harrastaja.
Loodan, et suvisel võistlushooajal suudan heal päeval karistada ka meie poolproffe (kui neil muidugi väga kehv päev on).


Eks ma püüan nüüd jälle aeg-ajalt oma sportlikest tegudest siia blogisse kirjutada!

Hooaeg läbi!

Kahjuks see hooaeg enam mind jooksurajal ei näegi. Arstiga konsulteerides pidasime mõtekaks aeg natukeseks maha võtta. Allergiast põhjustatud bronhiaalastma ei ole küll väga hull, aga jalaga on ikka kehvasti ja kala on sees. Samuti on erinevad jamad emotsionaalselt päris tugevalt räsinud ja jooksurada ei kutsu kuidagi.

Mis ma oskan siis teistele soovitada:
- ainult c-vitamiini pealt ei ole mõtet 600-750 km kuus joosta. Organism jookseb lihtsalt millalgi kokku (tekib vitamiinide, mineraalide puudus). Selles osas tuleks kindlasti rohkem erialaspetsialistidega koostööd teha. Isegi meie tippudel ei ole see päris paigas.
- läbi valu pole mõtet teha. 6 aasta jooksul olen kolm korda ennast trenniga lombakaks suutnud joosta. 2006 sügis lõikudel, 2007 kevadel Kislavodskis ja nüüd siis augustis (see siis nüüd kõige hullem). Maksimalistina ei oska õigel ajal järele ka jätta. Sageli trenni ajal, kui lihas soe, ei tundu asi nii hull. Tark õpib teiste vigadest, loll omadest. Ma astusin siis 3 korda samasse ämbrisse (küll erinevad kohad: põlv, jalalaba ja nüüd reie sisekülg).

Järgmise hooaja kohta ei oska mingeid veksleid välja käia. Kui tervis korras siis hakkan end tasapisi uuesti liigutama. Arvatavasti tuleks treeningu mudel teist moodi ülesse ehitada (kuna praegune mudel ei ole edu toonud). Vaja on kiirust ja kiiruslikku vastupidavust edasi viima ja mahtu pisut tagasi tõmmata. Kevadel ja suvel lühikesi teha: 800-10000m ja sügisel siis pikemaid.

Kindlasti teeb elu ka omad korrektiivid, kuna ei saa pühenduda nii põhjalikult jooksule. Alates septembrist siis Tartus magistrisse ja samas kohvibisness nõuab endale iga päevaga rohkem aega.

Tean, et minu ajad on veel jooksmata ja enne ei tahaks väga loobuda. Krt sellise trenni pealt peaks 2.20. Mäletan head lennu tunnet veel veebruarist-märtsis ja seda tahaks veel kogeda.

Mo juba teab, et kaotab. Kahju! 5000m parandab vea ära.

Kõik Mõõkkala jooksule!

Juba sel pühapäeval (14.08), kell 15.00, antakse start Karala Mõõkkala jooksule (start Roopa rannas mälestusristi juures). Distantsid siis 5 km ajale ja peale seda 2,5 km jooks/jalutamine rahvasportlastele. Oodatud on kõik spordihuvilised. Hiljem saab süüa traditsioonilist kalasuppi ja nautida suitsusauna mönusid.

Enda sportlikest tegemistest ka siis pisut.
Kilometraaz on meeletu. 10 päevaga lausa suurepärased 0 km joostes:( Kahjuks ei kannata jalg ikka põrutust. Olen ainult 1,5-2h jalgrattasõite jõusaalis teinud+jõudu. Respect Taaramäele, see ratta sõit on jooksuga võrreldes ikka VÄÄÄGA nüri. See hooaeg on ikka üle kivide ja kändude läinud, aga ise usun, et sügisel panen hea aja kokku (kindlasti väga palju inimesi enam ei ole, kes seda usuks).

Vähemalt muus osas on paremini läinud. Härra Joogiekspert haarab Saaremaa turgu ja alates sügisest ka juba Tartu oma. Õnn pöördus ja see aasta kobistasin viimasele magistri tasuta kohale:)

Kohtume juba Mõõkkala jooksul!

So and so!

Eelmine treeningnädal jätab kahetised tunded. Liikusin trennis juba päris korralikult. 6 päevaga umbes 170 km tuuri. 4 korda 2000+600m statal pakkus juba kerget rahuldust ja kiirused olid juba enam-vähem (6.40-1.48 tuuri). Teine tugevam trenn oli 2 korda 10 km 40+38 min. Kahjuks selle trenniga sain vigastuse jälle kallale (reie siseküljel mingi närvivalu). Nüüd pole siis 2 päeva jooksurajale saanud. Täna käisin ka Indrek Tustiti juures ja sain kerge masaazi sellele kohale (tänud talle, et leidis enda tihedas graafikus mulle väikse augu). Tundub, et läheb paremaks. Paari päevaga loodan jälle liikuma saada.

Jooks=tervisesport:)

11.09. võitlen medali eest!

Asjad liiguvad jälle õiges suunas. Eelmine nädal sai ikka natuke hullu juba pandud. Trenni pole ma kunagi kartnud teha:)Elu suurima kilometraaziga nädal- 206 km (selge see, et päeval oli suurimaks sõbraks VOODI). Keha laseb jälle tööd teha ja ma naudin seda! Harrastajatel ei soovitaks sellist lollusi väga järgi teha, kuna mul on siiski tugev aeroobne põhi all.

Teen koostööd uue treeneriga. Põhimõtted on samaks jäänud- palju mahtu (ilma selleta maratoni ei jookse ka), pikad lõigud. Lisaks paneme rõhku minu nõrkadele külgedele- jõud ja kiirus (jooksuharjutused, hüpped, sprindid).

Kiirused veel midagi erilist ei ole, aga paranevad iga trenniga. Tugevamatest trennidest oli nt fartlek 12 korda 1 min, 6 korda 2000m+1000, pikk kross 25 km ja nädala lõpuks veel 3 korda 6000m+1000m. Pikad lõigu trennid ulatuvad koos soojenduse ja lõdvestusega ligi 30 km.

Enesetunne ja vorm on kõvasti paremaks läinud. Usun,kui tervis lubab, et suudan Tallinna maratonil EMV medali eest võidelda. Siiski peamiseks eesmärgiks on joosta hea aeg hilissügisel.

Bäck in running business!

Mis siis vahepeal toimunud on?

Põhimõtteliselt terve juuni olin täielik rahvasportlane, käisin ainult sörkimas. Ühtegi lõigu trenni ei suutnud lõpetada, kuna hapnikku ei tulnud lihtsalt peale. Juuni lõpus käisin spordiarstil, sealt suunati edasi kopsuarstil ja ta kirjutas astma piibu välja. Ametliku kinnituse peaks saama alles augusti keskel (enne ei plaani eriti võistelda ka). Õnneks nüüd enesetunne kordedes parem ja silm särab jälle trennides.

Juulis olen teinud juba 2 tugevat nädalat. Esimene nädal üle 170 km ainult aeroobśet ja eelmine nädal mahu kõrvale näpuotsaga lõike ka.
Tallinna maratonil plaanin osaleda, iseasi mis vormi ma selleks ajaks jõuan. Oma kohta Maratonitiimis kavatsen õigustada oktoobri lõpus, novembri algul kusagil Euroopa maratonil (Hamburg?)

Juuni lõpus käisin Saarte Mängudel nn puhkusreisil, proovisin joosta, aga mootor kiilus ikka korralikult kinni. Väga sitt tunne oli oma tiimi alt vedada ja krt selle plaanin Bermudal 3kordselt heastada.

Väga hea on näha, et paljud Eesti kesk- ja pikamaajooksjad on sel aastal tõsise sammu oma arengus edasi astunud.

Püüan nüüd jälle tihedamalt blogis oma treeningutest kirjutada !

Ehk vähemalt keegi õpib minu vigadest:)

Green light!

Sorri sõbrad, et vahepeal pole kirjutanud, pole lihtsalt midagi kirjutada olnud.

Nüüd siis olen nädala jälle tõsisemalt trenni teinud (2 korda päevas). Paar nädalat teen väiksema intensiivsuse ja suurema mahuga baasetappi (tahaks tegelt pikema teha, aga Saarte Mängud pressivad peale)+ jõusaalis ÜKE trennid 2 korda nädalas (treener Raigo Saare näpunäidete järgi). Peale seda siis paar tõsisemat lõigutrenni ja mõned võistlused. 26. juunil juba pean jaksama enam-vähem poolmaratoni joosta (väga heasse vormi kindlasti veel ei jõua, aga ehk medali meelitab kuidagi välja:). Peale seda mõned statajooksud koos valmistumisega sügiseseks maratoniks (Tallinn).

Mis seal ikka, tuleb aga hagu anda:)

Tegemised

Pole ammu midagi kirjutanud, kuna pole midagi erilist kirjutada. Trenni olen teinud nn säästureziimil, samas tunnen et enesetunne on piisavalt paremaks läinud, et jälle tugevamalt treenima hakata (tervise probleemide põhjused uurime ka lõpuni). Saarte Mängud on juba ukse ees ja päris turistina ka minna ei tahaks.

Peale maratoni olen organismile vaid 2 kõvemat pingutust lubanud. Saaremaa krossi MV ja eelmisel laupäeval Kuressaare linnajooks 5km, mille nibib- nabin suutsin ka kotti panna.

Laupäeval-pühapäeval (14-15. mai) on kõik oodatus Sportland Running Store Kristiine keskuses. Anna kõigile huvilistele seal head nõu jooksu varustuse osas (mõlemal päeval kl.10-14). Küsida võib kõike:)

PRESSITEADE!!!

Pean kurbusega tõdema, et lood on kehvad. Saaremaa murdmaajooksumeistrivõistluste järgselt antud A dopinguproov osutus positiivseks. B proovi tulemused avalikustatakse paari päeva pärast. Vabandan kõigi oma fännide, sõprade ja toetajate ees! Poovist selgus, et hemoglobiini näidud on alla igasuguseid norme:)

Tegelikult lood nii hullud ei ole, kes naljast aru ei saanud. Aga tervisega ei ole praegu päris korras ja trenni teen ainult säästu reziimi järgi. Püüan enesetunde jälle jonksu saada. Seega ei oska veel öelda, kus järgmise stardi saan teha.

Saaremaa meister:)

5 kuud treeninglaagrites istumist sai siis täna kuhjaga tasutud- Saaremaa krossijooksu meister 2011. 6 km-19.17- ei midagi erilist. Jooksin enamus distantsist üksi ja väga ei suutnud end pingutama sundida. Üldiselt võib nüüd hooajaga rahule jääda:) Sai vist liiga suuri sihte seatud. Uuteks eesmärkideks siis sel hooajal Mulgi maraton tiitli võitmine, Kapa-Kohila maantejooks ja paar Sarma seeriajooksu võitu võiks ka kotti pista:)

Aga tegelt nüüd teen teen veel 2-3 nädalat kergemat perioodi, nädalalõppudel mõned treeningvõistlused. Eelmine nädal jooksin vähe, ega eriti jooksurajale ei tikkunud ka- emotsioonid oli päris nullis. Aga eks tuleb nüüd tasapisi edasi vaadata. Vormikõver võiks tipus olla jaanipäeva paiku- Saarte Mängude poolmaraton (Saarlaste Olümpiamängud).

Kui külm vahepeal ära ei võta, siis arvatavasti võib mind laupäeval Kõrvemaa metsade vahel silkamas näha!

Fail mis fail!

Nonii, Eestimaa pinnal tagasi. Mis siis Rotherdamist rääkida..ilus linn noh ja tore on turisti mängida. Aga oleme ausad, ega keegi selle 2.33 rahul ei ole. Tööd on tehtud ja nagu uuele tasemele ka jõutud, aga realiseerimine jättis vajaka. Enesetunne enne starti oli normaalne ja ilm tundus ka päris ideaalne. Ole ainult mees ja pane, aga võta näpust. Startida saime A grupist, st vb ainult sada inimest oli meist eespool. Alustasin rahulikult ja otsisin oma gruppi (Alessandra Aguilar üritas joosta Hispaania rekortit ja tal oli 3 jänest, lõpuks jooksis ta 2.27.00 ja natuke jäi reksist puudu). Esimesed 5 km kulgesid väga rahulikult (17.30) aga see grupp alustas veel aeglasemalt ja kusagil 6 km saime kokku. Istusin ilusasti punti ja jõin nii vett kui spordijooki iga 5 km tagant.Edasised 5 km splitid minu kella järgi olid 17.19-17.30-17.22-17.45 (25 km)ja olin veel ilusasti pundis aga tundsin, et hakkas kergelt torkima ja lasin tempot pisut alla, et ehk läheb üle, aga võta näpust läks hoopis hullemaks. Sealt maalt kulgesin kuidagi automaatpiloodiga lõpuni, emotsioon oli null ja oli juba päris savi, kas lõpuaeg oleks olnud 2.31-2.33 või 2.35, kuna sellist aega ei tulnud ma siia jooksma. Kusagil peale 30 km püüdsin Markovi kinni (jalutas) ja mõtlesin ise ka, et võiks Markoviga lõpuni jalutada. Aga siis mõtlesin, et kui juba siia tuldud peab lõpuni ka jooksma.

Eks nüüd puhkan natuke ja edasi jooksen rahvajookse ja vormikõver peaks tipus olema jaanipäeva paiku, kui toimuvad Saarte mängud. Eks pean oma maksa asja ka uurima minema, ei tohiks juu suurest joomisest tuksis olla:)

Aga eks tuleb tõdeda, et treeningprotsessis sai vigu tehtud. Ettevalmistus kujunes liiga pikaks (üle 5 kuu). Emotsionaalselt olin tühi ja ega enesetunne ei olnud ka viimastel nädalatel nii super, kui oleks ise tahtnud (analüüsi koht, vb olid Itaalia laagri raskemad maratoni trennid liiga kurnavad+ suur maht-tõmbasid liiga tühjaks, nt 15 km tempot ja 5*5 km). Tark õpib teiste vigadest, loll enda omadest:)

Teised Maratonitiimi mehad jooksid enam-vähem- Taivo debüüt 2.24 on üpris korralik ja Kaupo jooksis 2.29 sisse.

Ja "minu Hilda" sai ka lõpuspurdis peksa, samas jooksis uue isikliku rekordi 2.24:)

Mis seal ikka, eks järgmine kord läheb paremini!

Marathon is marathon

2 päeva stardini. Mis siis vahepeal ka tehtud. Eelmine nädal oli selline poolkõva, kokku 144 km. Laupäeval tegin veel viimase pikema otsa- 26 km 4.00-4.05 km tempoga. Sel teisipäeval veel trenni moodi asi 40 min 4.00ga ja siis 5 km maratoni tempos. Peale seda kuni maratonini on ainult rahulikud lonkimised (vastavalt 50-40-30-20 min).

Nädala algul külastasin Viljandit, kus mind võõrustas perekond Orav. Minu hea sõber ja sponsor Mark tutvustas oma tegemisi äri maastikul ja andis väärtuslikke nõuandeid (mina juu ka nüüd noor ja roheline ärimees:)). Oskan ainult nii palju öelda: kes teeb see jõuab (ja palju). Kolmapäeval külastasin siis Eesti tipp füsioterapeuti Indrek Tustitit. Väänas ja käänas suurtest mahtudes rusutud kondid uuesti paika- kohe palju kergem olla. Probleem, mis mul oli hingamisega, oli arvatavasti tingitud sellest, et ribid olid pisut paigast ära. Aga Indreku töö vastu on mul täielik respect- kuulub omas vallas kindlasti maailma eliiti.

Mis siis oskan kosta eelseisva maratoni kohta? Enesetunne midagi erilist ei ole olnud (kuigi kõik kvaliteet trennides on enesetunne olnud hea/väga hea), aga usun et minu keskmine tase on juba nii kõrgele viidud, et enam-vähem normaalse tulemuse jooksen iga enesetundega. Kõige rohkem hirmutab mind see, et võib maksa piste painama hakata, aga püüan selle peale mitte mõelda. Aeg üle 2.30 on kindlasti põrumine. Nagu keenlased ütlevad: maraton on maraton- tulmust ei saa kunage ette ennustada.

Annan endast parima!

Vaata videot Hilda Kibetist- ta oli minu Keenia treeninggrupis ja jookseb ka Rotherdamis: http://losseveter.dnsalias.net/blog/hilda-kibetmarathon-marathon/

Et juttu jätkuks kauemaks

Lõpuks siis Eestimaa pinnal tagasi. Pean lugejate ees vabandama, et lugusid ilmus üsna harva, aga seal ei olnud internet nii kättesaadav, kui oleks vaja olnud.

Vahepealsetest treeningutest ka siis pisut. Eelmine treeningnädal kukkus välja päris tugev. Pole hullu, kõik oli plaanipärane (treenin Keenia naistegrupi treeningplaani järgi kuni Rotherdami maratonini). Kui selline plaan sobib pea sajale eliit maratoonarile (mehed ja naised mõlemad), siis miks ei peaks ta mullegi sobima. Millegipärast on Eestis üldlevinud arvamus, et 3 nädalat enne maratoni tuleb järsult piduritele vajutada:) Kilte kogunes 190, enamus rahulik tatsamine. Võtmetrennidest oli teisipäeval anaeroobsete protsesside timmimine- modifitseeritud Keenia fartlek 15*1min/1min rahulik+15*30sek/30 sek rahulik. Paberi peal tundub see trenn lihtsam, kui ta tegelikult on. Tugev osa tuleb ikka panna ja rahulik osa sörkida. Teise tugeva trennina oli kavas 7*2000m, vahele 1000m 4.00 km. Treeningu eesmärgiks oli ökonoomsuse ja ühtlase jooksrütmi arendamine väsimuse foonil. 20 km keskmine tuli 3.32. Enamus 2km 6.40 (viimane 6.30) ja taastav km 4.00+-5sek. Kindlasti üks elu parimaid treeninguid. Sel teisipäeval jooksin statal 7*1600m pika taastumisega- 3 min jalutamist/sörki. Minust ikka võib tulevikus jänesena asja saada:5.11-5.12-5.12-5.11-5.11-5.11 ja 5.09. Olen veendumusel, et lõigutrenne tuleb teha nii, et suudad ilma suurema punnimiseta viimase lõigu kõige kiiremini panna. (nt paar nädalat tagasi joostud 5*5 ebaõnnestus, kuna viimast ei suutnud korralikult joosta). Sel nädalal tuleb teise tähtsama trennina 1h45 rahulikku jooksu (NO FATIQUE!). Järgmine nädal on siis tõesti lebo. Teisipäeval teen veel 5km maratoni rütmis, ülejäänud on rahulik jalutamine Enesetunde poolest oli so and so. Enamus rahulikke trenne tuli üsna kehva enesetundega, kuidagi raske oli hingata (ma ise arvan, et vb Italias hakkasid asjad õitsema ja kerge allergia millegi vasta). Vastukaaluks kõik tähtsamad (raskemad) trennid tulid hea või väga hea enesetundega. Seega ise arvan, et muretsemiseks pole põhjust.

Itaalia laagriga võib rahule jääda. Kõik planeeritu sai tehtud ja tervis pidas vastu. Märtsis kogunes kilte 761. Laagris olevatest maratonitiimi liikmetest (Kaupo Sasmin ja Taivo Püi) olin mina väikseima mahuga ja tegin kergemalt. Kui mul 2 tugevamat trenni nädalas, siis neil oli 2+veel pikk ots. Ma usun küll, et suudame kõik Rotherdamis häid tulemusi näidata.

Pisut ka siis laagripaigast. Arvestades hinna ja kvaliteedi suhet- üldkoosolekul hinnati seda paika 10 punkti vääriliselt (kümnest). Söökla, jõusaal, saun ja staadion, kõik on käe-jala juures-200m ulatuses. Süüa saab väga hästi, nagu sportlastele kohane (tegemist siiski Itaalia kaitseväe alla kuuluva spordiklubiga, kus treenivad Itaalia mitmete alade Euroopa tipptegijad- kergejõustik, vehklemine, judo). Hommikuks helbed, jogurt, keeks, moos, tee/kohv/mahl. Lõunaks pasta/riis+liha/kala+salatid+puuvili ja õhtuks pasta+liha/kala+salatid+puuvili. Metsas head ja jalasõbralikud jooksurajad, lõike saab teha ka mõõdetud asfaldiringidel. Ise pean seda treeningpaika heaks kahel perioodil aastas. Sügisene alustav ettevalmistus- saaks mönusas kliimas kilomeetreid laduda ja keskenduda jõu arendamisele. Teise etapina kasutaks seda kevadel spetsiaalettevalmistuse etapis. Keskmaameestele, kes palju statat kasutab, on see väga hea koht. Kuna käitusime enam-vähem normaalselt, saime loa ka järgmine kevad 10-12 tõsise jooksjaga sinna minna. Kohti tuleb juba varakult bronnima hakata:)

Koik on ok!

Koik on ok, aga internetiga siin probleeme. Kirjutan oma vahepealsetest tegemistest pikemalt reedel, kui ma Eestis tagasi olen.

3 weeks to go!

Nüüd on juba pisut alla 3 nädala maratonini. Tõsisemad trennid on tehtud, nüüd tuleb timmida, et 10.04 oleks enesetunne ideaalne.

Eelmine treeningnädal oli nn puhkenädal. Kogunes 157 km, treeningute arv oli tavapärase 13 asemel 10 (pühapäeval täielik puhkepäev). Selle eest oli tugevate päevade kvaliteet väga hea.

Teisipäeval teritasin oma anaeroobset poolt. Tegin statal 5 seeriat 800-600-400-200, pea täieliku taastumise pealt (2 min ja seeria vahel 5 min jalutamist/sörki). Seis oli päris rahuldav. Tugeva tuulega suutsin normaalselt pressida, ajad 2.26-28; 1.48-49;70 ja 32-33.

Reedel oli siis maratoni peaproov. 5*5000m üle 1000m pausi. Ajad siis vastavalt 16.53 (üritasin lasta tunde järgi, ilma kella vaatamata, pisut kiire)-17.11-17.09-17.20-17.37. Pausi km kusagil 4.30-4.40 vahele. Üldjoontes jäin peaprooviga rahule, aga murelikuks teeb see, et viimasel lõigul hakkas muret tegema "vana hea" maksapiste. Teeb pisut murelikuks:(

Ülejäänud päevadel siis krossid või taastavad jooksud. Enesetunne on üldjoontes olnud hea. Pühapäeval oli täielik puhkepäev ja käisime Rooma maratoni vaatamas ning Ahto Tatterile kaasa elamas (täitis oma seatud eesmärgi ja jooksis alla 3h). Päris hea oli suurmaratoni kõrvalt jälgida (pisut rohkem kui 14000 lõpetajat). Masendav oli see, et esimene valge mees jooksis aja üle 2.25.

See treeningnädal hoian veel mahud optimaalsed ja raskemad trennid on "suht kerged"

High quantity mixed with high quality week

Möödunud treeningnädal oli siis Rotherdami maratoni ettevalmistuse suurima mahuga-189 km. Suure mahu juures suutsin teha ka 2 kõrgekvaliteedilist trenni. Nagu eelnevas loos mainitud, siis teisipäeval 4*3000m statal, kõik pisut alla 10 min. Reedel oli paras maasikas kavas. 15 km tempojooksu-50.21 (16.39-33.28-50.21), keskmine km 3.21. Mingit super enesetunnet ei olnud, aga väga punases ka ei jõudnud, kontrollisin jooksu lõpuni ja viimase km suutsin lõdvalt spurtida. Võrdluseks 4 nädalat tagasi tehtud tempojooksuga Keenias (usun, et vorm oli üsna sarnane nagu praegu)- seal oli mul 15 km keskmine 3.42 ja kangutasin juba poole peal (kõrgus ja mägine maastik teeb ikka oma töö). Teistel päevadel hommikuti sellised 1h krossid, keskmiselt 4 min algusesse ja õhtuti 50-60 min taastavad jooksud.

Mis seal ikka, nüüd tuleb hakata vaikselt otsi kokku tõmbama. Järgmine reede veel üks karmim maratoni testtreening.

Laagrielu kulgeb siin tavapärases reziimis. Elan ühes toas Rakvere maratoonari Andrus Leiniga. Söögid on korralikud ja taastumine on hea!

Ah jaa, oleks juba unustanud, tervitused Einar Kaigasele (või Kaikale?):)

Sorry, pilte pole jõudnud veel klõpsida, päevakava on tihedalt sisustatud- lebotamisega:)

Vahepealsetest tegemistest

Eelmine treeningnädal oli selline poolik. Terve esmaspäev kulus reisimiseks Keeniast Eestisse. Teisipäeval tegin juba Audentese hallis lõike. 8*1200m 3.54-55/üle 2 min pausi. Enesetunne peale pikka reisi oli selline keskpärane. Pärast andsin veel natuke ÜKE-t ka Jooksupartneri ühistrennis. Juba kolmapäeva hommikul alustasime uut reisi Itaalia suunas. Tallinn-Riia-Rooma AirBalticuga- ei ühtegi halba sõna selle firma kohta, kõik sujus ilusasti ja lennukid olid normaalsed. Riiast Rooma lennates sain isegi istme varuvväljapääsu poole ja sain oma pikad koivad sirgeks lükata:) Roomas tervitas meid jahe ilm ja vihmasadu. Õhtul tegime esimese kerge 1h otsa kohalikuga, tempo pidi olema esy, easy- pärast jooksime ikka 1h pea 14 km). Neljapäev ja reede olid kergemad, hommikul 1h ja õhtul 45-60 min krossid/taastavad jooksud. Laupäeval tegin siis ettevalmistusperioodi pikima krossi. Jooksin 36km (tegelt tahtsin joosta 40 km otsa, aga jälle see vastik piste hakkas painama ja ei hakanud rohkem lõhkuma) nii, et kohapealt ei liikunud??? Ühesõnaga lindil. Tahtsin joosta lindil, et hoida ühtlast rütmi (esimesed 30 km 4.00 tempo ja võimalikult ökonoomselt, siis tõsta tempo 3.45 peale ja nii ka läks). Teiseks suureks plussiks oli see, et sain rahulikult iga 5 km tagant joomist harjutada (spordijooki ja vett vaheldumisi). Laupäeval pühapäeval kerged jooksud. Sellise pooliku nädalaga kogunes 138 km.

Ei taha veel liiga palju puhkama hakata, kuna vorm läheb liiga varakult liiga heaks. Paar nädalat suure mahulisemat tööd veel ees!

Eile tegin oma elu ühe kvaliteetsema lõigutrenni meretasapinnal. 4*3000m aegadega 9.58-9.56-9.57-9.59. Stabiilsus ja rütm olid väga head ja ei olnud sellist punnitamist ka. Jalad jooksid ise:) Teadsin, et peale mäestikust tulekut on 7-8 päev minu jaoks väga head! Oleks ma rohkem puhanud, oleks veel lihtsam olnud, aga vara veel.

Katsun järgmine kord pilte ka ülesse riputada!

Keenia treeninglaagri kokkuvõte ja esmamuljed Itaaliast

Kindlasti oli tegu minu elu parima ja proffessionaalseima treeninglaagriga. Trenni sai kõvasti tehtud, samas ka palju puhatud. 7 nädalaga jooksin u. 1157 km (nädalad 150-166-169-176-170-151-175) ehk keskeltläbi 23,6 km päevas. Maratoonari kohta küllaltki väike maht, aga usun, et minu organismi jaoks hetkel küllaltki optimaalne. Samas oli iga nädal kaks väga kvaliteetset trenni ja ise tunnetasin oma arengut läbi terve laagri. Üksi ei oleks suutnud kindlasti nii tugevalt teha, arengule ja edule aitas kaasa treenimine grupis. Väga tähtis oli ka see, et tervis alt ei vedanud ja sai järjepidevalt teha.

Laagri eel sai pandud ka rahalised piirangud, näidates et hästi majandades saab ka Keenia laagris üsna odavalt käidud (50 päeva Aafrika laagris vähem kui 20000.-). Ülessanne edukalt täidetud! Suurimaks kuluartikliks oli muidugi transport (lennuk, laev, buss, takso)-12900.- Kohapeal vahetasin u 6500 krooni kohalikuks rahaks ja sellega sain elatud 7 nädalat (elamispind, toit, kohalik transport, jõusaal, saun, 2* nädalas masaaz). Kui veel sisse arvestada mõningad Eestist kaasa ostetud toidulisandid ja spordijoogid, jääb summa ikka alla 20000.- Vaktsiinid olid kõik juba eelmistest kordadest tehtud (nende maksumus oleks muidu 1000-1500.- ringis).Samas oleks ma näiteks paarsada meetrit eemal olevas High Altitute Centres elanud, oleks päeva maksumus olnud 35 EUR (ja ma ei ütleks, et mul palju kehvemad elamistingimused olid).

Vaid ühe päeva sain olla Eestis ja sõitsin edasi Itaalia treeninglaagrisse (koos teiste eestlastega: Taivo Püi, Kaupo Sasmin, Andrus Lein, Väino Kondoja, Anton Basmanov ja Kelly Nevolihhin).Lend Tallinn-Riia-Rooma. Treeningpaik vaid 20 km lennujaamast. Tegemist on siis Itaalia parima spordiklubi Fiamme Gialle treeningbaasiga (kergejõustik, judo, vehklemine, ujumine, suusatamine jt alad). Sport on siin suuresti koondatud sõjaväe alla. See on ka nagu sõjaväeline baas (ümbritsetud müüridega ja väravas valve) aga sõjaväelist korda ei pea õnneks pidama:) Baas on suur, isegi müüride vahel saab joosta suuremat ringi kui 2 km. Lisaks on siin veel ujula, staadion, jõusaalid, sisehall (ovaalset jooksurada sees ei ole), saun, söökla, kohvik ja palju teisi hooneid- nagu väike linnaosa. Elame kahestes tubades, midagi luksuslikku ei ole, aga nurisemiseks ka põhjust pole. Treeningrajad vajavad ka veel avastamist. Siin kõrval on suur mets, kus palju erinevaid radasid. Ainukesed miinused siin on hetkel kehva ilm (8-12 kraadi ja pilves) ja treeningrajad on liiga siledad. Toidetakse väga hästi, nagu sportlastele kohane- pasta, riis, erinevad lihad, salatid, puuviljad. Hinna ja kvaliteedi poolest kindlasti üks Euroopa parimaid kohti.

Vahepealsetest treeningutest kirjutan järgmine kord!