How is your training?

How is your training? Its not bad (nagu ütleb iga keenia jooksja, kelle käest seda küsid). See nädal oli juba treeningnädala moodi ja kilomeetreid kogunes 145. Arendavatest trennidest sai teisipäeval tehtud 15*300 meetrit mäkke/tagasisörgipausiga. Seekord valisin laugema mäe kui eelmine nädal ja suutsin tehnikat kontrollida ka viimastel lõikudel. Sellel päeval oli senini laagri parim enesetunne. Neljapäeval tegin maastikul 10 km tempokrossi, keskmine kiirus jäi pisut alla 4 min/km. Seega seis on umbes sama, mis jaanuari Keenia laagris (enne jaanuari laagrit oli mul väga hea põhi all, enne praegust laagrit oli olukord pisut keerulisem). Laupäeval pikk kross 23 km kulges ka rahuldavalt. Siin 23 km joosta on ikka hoopis teine asi, kui Eestis. Pikal otsal võid enam-vähem samasuguse haamri saada kui maratonis (kõrgus, mäed, ebapiisav taastumine). See aasta ei ole seda tundnud, aga mäletan jaanuari laagrist ühte 28 km krossi koos Kaur Kivistiku ja Tiidrek Nurmega.

Teistel päevadel kerged krossid 10-14 km ja pühapäeval üks väga kerge jooks. Õhtuti taastavad jooksud 6-8 km ja E,K,R Jeruni ÜKE.

Taastumisvahenditest kasutan: rauda, B kompleks+C, Kal-mag, isostari, texoral spordijooke. Süsivesikuterikkad söögid aitavad ka kiiremini taastuda. Samuti saab kätte vajaliku valgukoguse.

Lugejate tungival soovil kirjutan natuke ka siis kohalikus elu-olust:
Turvalisus
Siin Itenis (umbes 6000 elanikuga küla) tunnen end küllaltki turvaliselt. Siiski, kui pimedaks läheb (kell 19.00), eriti enam välja ei kipu. Suuremates kohtades aga ei tasu pimeduse saabudes kindlasti väljas olla. Eriti Keenia pealinnas Nairobis, hüüdnimi Nairoberi.

Keenlane
Iga keenlane on ärimees ja igaühel on oma nn business. Kahjuks ei tea nad vist turumajanduse toimemehhanismidest väga palju, kuna pakkumine ületab kõvasti nõudlust. Enamus putkasid müüvad samu asju ja neid on palju. Mõni putka müüb päeva jooksul vb ainult paar asja. Aga mis neil muud ikka teha on, saavad vähemalt niigipalju, et kõht täis oleks. 90 % keenlastest on väga vaesed ja neil on toidu lauale saamisega probleeme, rääkimata muust. Vaesusest hoolimata on inimesed sõbralikud ja isegi rõõmsameelsed.

Valge inimese sõber tahab siin igaüks olla, kuna sealt võib väike raha või mingi muu kasu tulla. Mina mingit rikast Kanada onu ei mängi ja kui ikka vennad pinda hakkavad käima, siis saadan kuupeale. Ära ma nende eest ei jaksa joosta, aga selle eest olen siin üsna turske poiss:)

Lapsed
Käivad koolis või karjatavad loomi. Kui näevad valget inimest, siis kukuvad kisama muzungu (valge inimene vist tõlkes) ja jooksevad karjana kokku. Viisakamad küsivad How are you? Või tervitavad. Ülbemad aga küsivad give me my money:) Üldiselt lapsed tunduvad ka üsna rõõmsameelsed ja isegi kummi veeretamine on neile väga lõbu pakkuv tegevus. Kui aga lähed suurematesse linnadesse, siis näed tänavapildis lapsi, kellel kummiliimi tops käes ja laksu all olles kerjavad raha. Pole just parim vaatepilt.

Jätke kommentaaride alla soovitusi, mis teemadest te huvitatud olete ja eks ma püüan siis kirjutada.

Kõik loomad on väga kondised.

Kohalik bisness (siukestes putkades müüakse tavaliselt banaani ja uud sellist kraami).


Loodus on ilus ja praegusel perioodil veel roheline ka. Varsti hakkab loodus kuivama ja rohelus kaob.


Üsna korralik kohalik bensukas. Bensiini hind siin üsna kallis (arvestades üldisi sissetulekuid)- umbes 13 eeku liiter.