Welcome to Kenya!

Eile jõudsin elusalt ja tervelt kohale. Tallinnast Iteni jõudmiseks kulus „kõigest“ 31 tundi ja reis hõlmas endast väga palju erinevaid transpordivahendeid: takso, laev, tramm, buss, lennuk ja matatu (Toyata Hiace kaubikutest tehtud nn bussid, kuhu mahutatakse isegi paarkümmend inimest). Reis sujus ilma suuremate tõrgeteta. Esialgu plaanisin Nairobist lennukiga edasi tulla. Aga noh teada tuntud kooner nagu ma olen, otsustasin minna matatuga (ligi 4 korda odavam). Õnneks leidsin lennujaamast normaalse inimese, kes aitas mind kohalikku bussijaama ja sebis mulle hea hinnaga pileti. Sõidu ajal jõudsin seda ideed aga mitu korda kahetseda kuna juhid on siin ikka väga kreisid. Ei ole just kõige toredam kui sinu sõidusuunas sõidab vastu suur rekka, mis teeb oma arust möödasõitu ja me pidime kraavist läbi sõitma, et kokkupõrget vältida. Kirss tordi peal oli veel see, et tee ääres oli just üks rekka ühe matatu ikka väga kuubikuks sõitnud.

Täna jalutasin niisama ringi, kokku üle 20 km. Tänane enesetunne oli isegi üllatavalt hea. Järgmised paar päeva kulgevad kindlasti veel jalutamise tähe all. Need, kes ei ole kõrgmäestikus treeninud ei saa võib-olla aru, miks siin algul rahulikult peab võtma. Kui aga teed nt 100m kiirenduse siis saad kohe aru, et organism ei ole veel tööks valmis.

Inimesed siin on väga sõbralikud ja võtava asju väga rahulikult. Olen siin leidnud juba paari päevaga mitmeid nn sõpru. Selge see, et enamus näeb valges inimeses vaid raha ja kasu.

Edu teile kõigile seal Eestis ja loodan, et seal ka normaalsed jooksuilmad oleksid!

Keenia Demokraatlik Rahvavabariik - siit ma tulen!

Homme põrutan siis 2 kuuks Keeniasse puhke- ja virgestusreisile:) Marsuut: Tallinn-Helsingi-Istanbul-Nairobi-Eldoret-Ithen. Stardin homme kell 8.00 laevaga ja sealt edasi lennukiga. Kui kõik hästi läheb olen Itenis neljapäeva lõunaks. Laagri eesmärgiks on põhja ladumine kevadiseks maratoniks. Suuremat rõhku püüan pöörata jõu arendamisele. Kilometraazi väga ülesse ei aja. Esimene nädal teen lihtsalt matku ja jõuharjutusi. 2300m üle merepinna pole siiski naljaasi:) Samuti lõpetan alles kolmapäevast antibiootikumide kuuri. Püüan sealt ka internetti saada ja blogisse sissekandeid teha!

Laager saab teoks tänu minu headele sponsoritele: Airok, Texor, SV Torutööd ja Saaremaa Kultuurkapital. Suured tänud Mark ja Kalev!

Kui kõik hästi läheb olen jõuluks kodus tagasi.

Kas nr 661 saab nr 549 mantlipärija või mitte peaks selge olema paari järgneva aasta jooksul:)

Vahepeal olen tasapisi selliseid 50-60 min rahulikke jookse teinud. Antibiootikumide kuuri ajal ei ole ühtegi kõrgema pulsiga treeningut teinud ja jätsin ära ka Saaremaa Kolmepäevajooksu.

Samuti arvati mind Maratontiim 2014 liikmeks. Küll kerge avansina, aga tahan järgmine aasta tõestada, et olen seda kohta väärt. Lisaks minule kuuluvad esialgu meeskonda: Kaupo Sasmin, Mario Mustasaar ja Taivo Püi. Tiimi eesmärgiks on Eesti maratonitiimi (3 liiget)osalemine (kvalifitseerumine) 2014 aasta Zürichi EM-ile maratonis. Mis seal ikka, teeme ära:)

No palju õnne jälle!

Kuni esmaspäevani kulges kõik väga hästi. Siis aga läks tervis käest ära ja teisipäeva õhtuks oli seis juba päris hull. Eile käisin arstil ja ta diagnoosis jälle puukborrelioosi. St 15 päevane antobiootikumide kuur vaja läbi teha. Eelmise aasta suve lõpul oli sama jama, sellest tulin üsnagi hästi välja. Püüan nüüd asja rahulikult võtta ja end enne laagrit korralikult terveks ravida. Suure tõenäosusega ei saa joosta ka 3päevajooksul, kuigi ise tahaks kodupubliku ees joosta. Pean nüüd rahulikult enesetunnet jälgima ja ettevaatlikult tegutsema.

Algas uus ettevalmistus etapp!

Alates esmaspäevast olen jälle korrapäraselt treenima hakanud, esialgu vaid kord päevas. Põhirõhk praegusel perioodil on rahulikel jooksudel ja jõu arendamisel läbi ÜKE harjutuste. Peamiselt jooksuharjutused, staatilised harjutused jalgadele+torsole ja hüpped. Tean, et pean jõu arendamisele järgneval paaril kuul väga suurt tähelepanu pöörama. Samas pean suutma hoida kilometraazi optimaalsene. Suurim oht selle juures on vigastuste riski suurenemine.

Enne uut treeningperioodi tegin laupäeval ja pühapäeval kaasa 2 võistlust, et näha mis seis on peale puhkust. Laupäeval jooksin Saadjärve sügisjooksu- 16,5 km ja sain teise koha ajaga 55.57. Võitis Viljar Vallimäe. Jäin oma jooksuga isegi väga rahule ja suutsin pingutada küll. Viimased 3 km olid siiski üsna piin, aga väga ära ei kukkunud. Kartsin hullemat ja arvasin, et ei ole veel maratonist nii hästi taastunud.
Pühapäeval jooksin Salomoni sügisjooksu 16 km. Sain neljanda koha. Rada oli väga raske ja lihas oli laupäevasest pingutusest väsinud. Ei suutnud end liigutada. Aju käskis kehal joosta, aga keha millegipärast ei reageerinud:) Võitis Keio Kits. Sellest jooksust oli selgelt näha, et nn mägedes olen ma ikka väga nõrk. See on ka küllaltki arusaadav kuna enamus minu treeninguid on läbi viidud Saaremaa lauskmaal.

Eile sai Nõmmel korralikult 2h jooksuharjutusi Marguse ja Einari juhendamisel tehtud. Tänud neile!

Tulemused:
http://www.marss.ee/
http://www.atspordiklubi.ee/sygisjooks/pages/et/tulemused.php

"Projekt valge keenlane"

Nüüd on siis asi kindel ja 20. oktoobril istun lennukisse, et Keenia poole põrutada. Tagasi 20. detsebril. Laagri eesmärgiks on baasi ladumine (aeroobsed krossid) ja jõu arendamine (jooks mägisel maastikul ja 2 korda nädalas spetsiaalsed 1,5-2h ÜKE trennid). Samuti plaanin tasapisi muutma hakata oma jooksutehnikat, mis ei ole hetkel kõige ökonoomsem (püüan jalad jooksu ajal rohkem oma alla saada ja jala töö taha peab paranema).Treeningpaigaks saab Iten, kus treenivad väga paljud maailma tipud (nii Keeniast kui mujalt maailmast). See asub 2300 meetri kõrgusel. Laager saab teoks tänu minu headele toetajatele: Airok, Texor, SV Torutööd ja Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp. Kui tervis korras ja finantsid kokku saan on alates jaanuarist plaan teha teinegi 2-2,5 kuune Keenia laager. Seega järgnev aasta saan olla nn profisportlase staatuses ja loodan, et tervis ilusasti vastu peab. 2 nädalane puhkeperiood hakkab läbi saama. Jooksmas käisin 3-4 korda, aga päris niisama ka ei lebotanud. Tegin ÜKE-t, matkasin, mängisin korvpalli. Alates esmaspäevast alustan uuesti korrapäraseid treeninguid. Esialgu 1 kord päevas. Algul kerged 1h krossid ja nädalalõppudes tempokrosside eest rahvajooksud. 3 nädalaga loodan nii palju liikuma saada, et laagris suudaksin juba 10-13 trenni nädalas teha.

Maraton ja edasised plaanid

Pühapäeval "jooksin" Tallinna maratoni (umbes 35 km jooksin, ülejäänud distantsi vegeteerisin seal rajal). Aeg 2h35.07, üldkoht 12 ja EMV arvestuses 4.

Enesetunne enne maratoni oli igati ok. Alustasime tempoga 3.30 km kohta ja peagi oli meil pea 10 liikmeline punt. Keegi väga pundi eesotsas tööd teha ei viitsinud, mina ja Kaupo (peamine tuulemurdja) olime siis põhilised vedajad. Ei viitsinud kuskil taga ka väga passida kuna tempo oli aeglane. Kusagil 17 km ajal hakkas Kaupo eest ära minema, lasin tal minna kuna arvasin, et pole vaja veel panna. Poolmaratoni vaheaeg 1h15 ja enesetunne veel igati ok. Grupp hakkas vaikselt lagunema ja ma hakkasin Kaupot püüdma, peagi olin üksi eest ära. Varsti liitus minuga venelane Vladimir Sosnov, vedasin teda kusagil 10 km. Kui 10 km jäi veel joosta vaatasin kella ja mötlesin, et kui nüüd veel enam-vähem jooksen tuleb aeg 2.30 kanti. Edu jälitajate ees oli seal kusagil poolteist minutit. 34 km pani venelane eest ära, tema sai Kaupo lõpuks kätte. Peale seda hakkas mul tasapisi raskeks minema, energia oli otsas ja jalalihased olid kutud. Hingamine oli veel hea ja seest kusagilt ei kõrvetanud aga jalad lihtsalt ei tahtnud liikuda. Kaotasin viimastel km ikka väga palju, iga km pea minuti (tavaliselt jooksen taastavaid jookse sellise tempoga:))

Järeldused:

1) Jõin liiga vähe (kardsin pisut et kui üle joon hakkab maks jälle jama tegema).

2) Hakkasin liiga vara tööd tegema (teise ringi alguses, aga oleksin pidanud passima 30 km)

3) Läksin ahneks ja tahtsin EMV 2 kohta ja jäin medalist ilma.

4)Oleks pidanud rohkem tuules passima (eriti lõigul kus jooksin venelasega koos).

5)Jalgades on jõudu vähe, tuleb seda arendada, et järgmine kord lihased vastu peaksid.

Kokkuvõttes võib öelda, et ise olin nõrk ja loll. Rada oli ok, ilm oli ok, konkurendid olid ok.

Tänud kõigile, kes kaasa elasid ja mind toetasid!

Nüüd siis pöhimötteliselt hooaeg läbi, ei saa sellega kuidagi rahule jääda kuna eesmärgid jäid saavutamata. Usun, et tehtud töö luhta ei lähe ja võtan dividendid tulevikus välja. Praegu aktiivse puhkuse aeg. Kerged sörgid ja vb mõned rahvajooksud. Selle perioodi eesmärk on taastumine ja vaimuenergia kogumine. Uuesti läheb tösiseks tööks oktoobri teisel poolel, kus ma lähen 2 kuuks Keeniasse. Suured tänud minu toetajatele, tänu kellele saab see võimalikuks-Airok, Texor ja SV Torutööd. Suured tänud Mark ja Kalev, ükskord me võidame niguinii:)

Mis seis on???

Pidupäevani on jäänud vaid neli päeva. Eelmine treeningnädal oli kerge pisut alla 100 km, tähtsamatest trennidest 8 korda 1000m ja 10 km tempokrossi- uus trenni rekord 34.01. Ülejäänud oli kerge lonkimine. Enesetunne oli terve eelmise nädala vältel üsna vilets. Nädala lõpus olin selline pool kõsane- kurk pisut kibe ja nohune (lõi hommikupulsi ülesse), aga õnneks palavikku ei olnud. Praeguseks on 99,9% tervisega ok. Võib-olla tuleb see maratoni silmas pidades kasukski kuna võtsin seda perioodi üsna kergelt.

Riia maratoni start (2008)

Nüüd siis mõned kerged sörgid ja enamus ajast püüan puhata ja palju süsivesikuid tarbida. Loodan, et pühapäeva hommikuks on enesetunne hea ja olen valmis ennest realiseerima.

Viimased 3 kuud on ainult selle päeva nimel elatud ja trenni tehtud! Vormis ma ei kahtle, aga kõige rohkem kardan maksapistet jälle.

Edu kõigile, kes pühapäeval jooksevad!