Welcome to Kenya!

Eile jõudsin elusalt ja tervelt kohale. Tallinnast Iteni jõudmiseks kulus „kõigest“ 31 tundi ja reis hõlmas endast väga palju erinevaid transpordivahendeid: takso, laev, tramm, buss, lennuk ja matatu (Toyata Hiace kaubikutest tehtud nn bussid, kuhu mahutatakse isegi paarkümmend inimest). Reis sujus ilma suuremate tõrgeteta. Esialgu plaanisin Nairobist lennukiga edasi tulla. Aga noh teada tuntud kooner nagu ma olen, otsustasin minna matatuga (ligi 4 korda odavam). Õnneks leidsin lennujaamast normaalse inimese, kes aitas mind kohalikku bussijaama ja sebis mulle hea hinnaga pileti. Sõidu ajal jõudsin seda ideed aga mitu korda kahetseda kuna juhid on siin ikka väga kreisid. Ei ole just kõige toredam kui sinu sõidusuunas sõidab vastu suur rekka, mis teeb oma arust möödasõitu ja me pidime kraavist läbi sõitma, et kokkupõrget vältida. Kirss tordi peal oli veel see, et tee ääres oli just üks rekka ühe matatu ikka väga kuubikuks sõitnud.

Täna jalutasin niisama ringi, kokku üle 20 km. Tänane enesetunne oli isegi üllatavalt hea. Järgmised paar päeva kulgevad kindlasti veel jalutamise tähe all. Need, kes ei ole kõrgmäestikus treeninud ei saa võib-olla aru, miks siin algul rahulikult peab võtma. Kui aga teed nt 100m kiirenduse siis saad kohe aru, et organism ei ole veel tööks valmis.

Inimesed siin on väga sõbralikud ja võtava asju väga rahulikult. Olen siin leidnud juba paari päevaga mitmeid nn sõpru. Selge see, et enamus näeb valges inimeses vaid raha ja kasu.

Edu teile kõigile seal Eestis ja loodan, et seal ka normaalsed jooksuilmad oleksid!