Eelmine treeningnädal (02-08.08) kujunes kilometraaži poolest maratoni ettevalmistuse karmimaks nädalaks. Pea märkamatult kogunes 192 km (minu elu suurim), iga päev 2 treeningut. Enamus sellest aeroobne töö ja pisut lõike maratoni tempos või pisut kiiremini.Taastumise üle ei saa väga kurta ja loodan, et minu organism „seedib“ selle ära.
Esmaspäev, teisipäev ja reede olid 60 min krossid (pulsil135-150)- tempoga 4.00-4.05 km. Neljapäeval ja pühapäeval kerged jooksud (50-70 min). Tähtsaimad trennid maratoni silmas pidades olid: kolmapäeval 34 km kross alla 4.00 km (pikim kross enne sügisest maratoni, nüüd enam üle 30 km otsi ei tee). Taastumine sellest läks päris hästi ja laupäeval olin valmis jooksma juba 3000m lõike maratoni tempos. Tegin esimesed jooksud uute maratoni sussidega- Nike Marathoner. Sain vasaku jala väikse varba villi, aga loodan et maratoni ajaks olen nad ilusasti sisse jooksnud. Käisin lõike jooksmas asfaldil, et jalg harjuks selle põrutusega, mis ta võistlustel saab (muidu jooksen siin Karalas ainult kruusateedel ja lihastele võib olla asfaldil jooksmine harjumatu). Jooksin 3km 10.39 (kergelt mäkke)-10.08-10.13-10.17+1000m 3.20ga. Enesetunne muutus treeningu käigus järjest paremaks. Tegin trenni 28 kraadises kuumuses. Oleks võib-olla võinud pisut rohkem tagasi hoida, aga pulss oli ok ja jõudsin viimasel lõigul max pulsiga annaeroobsele lävele. Igapäevaselt tegin teise trennina kerge või taastava jooksu 7-9 km.
Laupäeval siis plaanis kerge vormi kontroll- Eesti meistrivõistlused poolmaratonis. Midagi erilist veel endalt ei oota, aga normaalse ilmaga peaksin isiklikku rekordit parandama paari minutiga ikka. Eks näis, ei oska enda vormi praegu väga hästi hinnata kuna ei ole lasknud täielikku taastumist toimuda.
Lisaks sellele proovin veel enne poolmaratoni süsivesikute laadimist. Suurt effekti poolmaratoniks sellest ei saa, aga katsetan seda maratoni jaoks (et kindla peale välja minna). Pühapäest teisipäevani hoian süsivesikute ratsiooni toidus madalana (tühjaks laadimise faas) ja siis järgneb 3 päevane kõrge süsivesikute tarbimine (umbes 10 gr kg kohta ja süsivesikud peaksid moodustama 75-80% üldkaloraažist).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar