Kõik on OK!

Seni on kõik hästi sujunud. Alates esmaspäevast olen hommikuti teinud kerge 1h jooksu. Esilagu on siin mugavaks tempoks kusagil 4.50-5.00 km. Laagri lõpuks tahan, et suudaksin tavalise krosse joosta siin 4.05-4.10 kanti kilomeeter. Hommikusele trennile teen lisaks korralikud venitusharjutused ja kergeid harjutusi kerele ja jalgadele (15-20 min) Õhtused trennid on mul siin esialgu E;K;R 2-2,5 tunnine ÜKE koos venitusharjutustega (üks hollandi füsio viib läbi). Teistel päevadel teen väga kerge jooksu/jalutamise. Näiteks eile jooksin 5km mäest alla ja jalutasin ülesse. Üldiselt on enesetunne olnud küllaltki hea ja aklimatiseerumine on toimunud kiiremini. Samas aga pean end rohkem tagasi hoidma kuna praegune seisund ei ole nii hea kui eelmine kord siia tulles.

Elan korralikus, üsna euroopalikus, külalistemajas. Hinna ja kvaliteedi suhe on üsna hea siin. Maksan elamise ja 3 söögikorra eest pisut üle 13 dollari. Näiteks High Altitute Centeris (Lornah camp) maksab päev 30 euri. Samas saaksin üürida ka „korteri“, mille kuus maksaks 10 dollarit (vt pilti). Kohalikus restos maksab korralik söögikord umbes 1-2 dollarit. Siiani olin siin üksi, aga täna tulid 4 itaalia tippjooksjat ja treener ka siia. Nemad maksavad sama asja eest, mis mina 19 dollarit päev:) Hea diil! Aga seegi on nende jaoks väga odav.

Ilmad on siin praegu sellised 20-25 kraadised ja küllaltki pilvealused. Ideaalsed ilmad jooksmiseks. Õhtuti ja ööseti sajab üsna tihti. Samuti on pooltel õhtutel elekter ära olnud.

Jooksurajad on siin väga rasked. Tasast pinda on väga vähe. See eest on rajad väga jalasõbralikud (mingi saviliiv äkki või midagi sarnast) ja selle peal on väga mõnus joosta.

Welcome to Kenya!

Eile jõudsin elusalt ja tervelt kohale. Tallinnast Iteni jõudmiseks kulus „kõigest“ 31 tundi ja reis hõlmas endast väga palju erinevaid transpordivahendeid: takso, laev, tramm, buss, lennuk ja matatu (Toyata Hiace kaubikutest tehtud nn bussid, kuhu mahutatakse isegi paarkümmend inimest). Reis sujus ilma suuremate tõrgeteta. Esialgu plaanisin Nairobist lennukiga edasi tulla. Aga noh teada tuntud kooner nagu ma olen, otsustasin minna matatuga (ligi 4 korda odavam). Õnneks leidsin lennujaamast normaalse inimese, kes aitas mind kohalikku bussijaama ja sebis mulle hea hinnaga pileti. Sõidu ajal jõudsin seda ideed aga mitu korda kahetseda kuna juhid on siin ikka väga kreisid. Ei ole just kõige toredam kui sinu sõidusuunas sõidab vastu suur rekka, mis teeb oma arust möödasõitu ja me pidime kraavist läbi sõitma, et kokkupõrget vältida. Kirss tordi peal oli veel see, et tee ääres oli just üks rekka ühe matatu ikka väga kuubikuks sõitnud.

Täna jalutasin niisama ringi, kokku üle 20 km. Tänane enesetunne oli isegi üllatavalt hea. Järgmised paar päeva kulgevad kindlasti veel jalutamise tähe all. Need, kes ei ole kõrgmäestikus treeninud ei saa võib-olla aru, miks siin algul rahulikult peab võtma. Kui aga teed nt 100m kiirenduse siis saad kohe aru, et organism ei ole veel tööks valmis.

Inimesed siin on väga sõbralikud ja võtava asju väga rahulikult. Olen siin leidnud juba paari päevaga mitmeid nn sõpru. Selge see, et enamus näeb valges inimeses vaid raha ja kasu.

Edu teile kõigile seal Eestis ja loodan, et seal ka normaalsed jooksuilmad oleksid!

Keenia Demokraatlik Rahvavabariik - siit ma tulen!

Homme põrutan siis 2 kuuks Keeniasse puhke- ja virgestusreisile:) Marsuut: Tallinn-Helsingi-Istanbul-Nairobi-Eldoret-Ithen. Stardin homme kell 8.00 laevaga ja sealt edasi lennukiga. Kui kõik hästi läheb olen Itenis neljapäeva lõunaks. Laagri eesmärgiks on põhja ladumine kevadiseks maratoniks. Suuremat rõhku püüan pöörata jõu arendamisele. Kilometraazi väga ülesse ei aja. Esimene nädal teen lihtsalt matku ja jõuharjutusi. 2300m üle merepinna pole siiski naljaasi:) Samuti lõpetan alles kolmapäevast antibiootikumide kuuri. Püüan sealt ka internetti saada ja blogisse sissekandeid teha!

Laager saab teoks tänu minu headele sponsoritele: Airok, Texor, SV Torutööd ja Saaremaa Kultuurkapital. Suured tänud Mark ja Kalev!

Kui kõik hästi läheb olen jõuluks kodus tagasi.

Kas nr 661 saab nr 549 mantlipärija või mitte peaks selge olema paari järgneva aasta jooksul:)

Vahepeal olen tasapisi selliseid 50-60 min rahulikke jookse teinud. Antibiootikumide kuuri ajal ei ole ühtegi kõrgema pulsiga treeningut teinud ja jätsin ära ka Saaremaa Kolmepäevajooksu.

Samuti arvati mind Maratontiim 2014 liikmeks. Küll kerge avansina, aga tahan järgmine aasta tõestada, et olen seda kohta väärt. Lisaks minule kuuluvad esialgu meeskonda: Kaupo Sasmin, Mario Mustasaar ja Taivo Püi. Tiimi eesmärgiks on Eesti maratonitiimi (3 liiget)osalemine (kvalifitseerumine) 2014 aasta Zürichi EM-ile maratonis. Mis seal ikka, teeme ära:)

No palju õnne jälle!

Kuni esmaspäevani kulges kõik väga hästi. Siis aga läks tervis käest ära ja teisipäeva õhtuks oli seis juba päris hull. Eile käisin arstil ja ta diagnoosis jälle puukborrelioosi. St 15 päevane antobiootikumide kuur vaja läbi teha. Eelmise aasta suve lõpul oli sama jama, sellest tulin üsnagi hästi välja. Püüan nüüd asja rahulikult võtta ja end enne laagrit korralikult terveks ravida. Suure tõenäosusega ei saa joosta ka 3päevajooksul, kuigi ise tahaks kodupubliku ees joosta. Pean nüüd rahulikult enesetunnet jälgima ja ettevaatlikult tegutsema.